Käsitlen selles artiklis Mustamäe õigusnõustamistel esile kerkinud küsimusi elatisega seonduvate teemade valdkonnas. Väga paljudel inimestel on küsimusi lapsele elatise määramise kohta – kui suur võib või peab olema elatise summa, kuidas seda taotleda, kas elatist saab suurendada või vähendada, jpm.
Olgu ka kohe öeldud, et iga elatist puudutav küsimus on individuaalne ja nõuab personaalset lähenemist, mida saab nõustamistel arutada. Seadus annab ette küll üldise elatise arvestuskorra, raamid ja arvestuse kalkulaatori, millele toetudes on võimalik sõlmida kompromisse ja lahendada elatisküsimusi ka kohtuväliselt, kuid praktika ja reaalne elu on näidanud, et kahjuks jõuab seadus tegelikule elule järgi viivitusega ning laste vajadused, vanemate tulud ja kulud ja üldine majanduslik olukord muutuvad ajas oluliselt kiiremini. See omakorda tingib ka vanemate pidevad vaidlused laste toimetulekuks vajalike reaalsete elatissummade üle.
Ajendatuna sellest ja kuulates õigusnõustamistele tulnud inimeste küsimusi, tuletan meelde mõningad seadusest ja kohtupraktikast tulenevad võimalused nii elatise vähendamiseks kui ka selle suurendamiseks.
Elatise vähendamise võimalused
Elatise väljamõistmine alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud miinimummäära on võimalik juhul, kui elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või asjaolu, et kohustatud vanemal on veel lapsi, kes antud olukorras jäävad vähemkindlustatuks kui elatist nõudev laps. Seaduses toodud loetelu ei ole lõplik ja kohus kaalub iga asjaolu eraldi. Seega tuleb elatise vähendamise nõudes kõik asjaolud välja tuua.
Näiteks võib elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks olla ka kohustatud vanema töövõime langus, mis on seotud sellega, et tal on möödapääsmatu olukord, kus ta peab igapäevaselt üleval pidama enda toimetulekuraskustega vanemat. Kohustatud vanemale tuleb tagada toimetulek ühetaoliselt lapsega ja see võib olla põhjuseks kohustatud lapsevanema elatiskohustuse vähendamiseks.
Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseadus võimaldab aga ka varem määratud miinimumelatist (mis enne 2022. aastat oli 292 eurot) vähendada, toetudes õigusliku olukorra muutusele. Vähendada saab miinimumelatist üldjuhul siiski vastavalt kehtiva seaduse sätestatud määradeni.
Elatiskohustust on võimalik vähendada ka jagades vanemlust ja suurendades lapse viibimise aega teise vanemaga. See eeldab kehtivate suhtluskorra kokkulepete muutmist ja lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud avalduse esitamist kohtule. Loomulikult jääb ka võimalus sõlmida kokkuleppeid kohtuväliselt. Elatiskohustuse arvestustes on heaks abiks internetist lihtsalt leitav elatiskalkulaator.
Lastetoetuste arvestamine
Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
Kui enne 2023. aasta 1. veebruari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena ja elatise suurus sõltub lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, arvutatakse kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise suurust eeltoodud lõigust lähtudes (alates 2023. aasta 1. veebruarist kehtiva redaktsiooni PKS § 101 lõike 5 alusel).
2024. aastal vähenevad paljulapseliste perede toetused:
- perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last, väheneb lastetoetus 650 eurolt 450 eurole kuus;
- perele, kus kasvab seitse ja rohkem lapsetoetust saavat last, väheneb lastetoetus 850 eurolt 650 eurole kuus.
Toetust makstakse pere kohta ja selle saajaks võib olla üks vanematest või ka eestkostja või laste hooldaja. Seega elatise vähendamise või selle muutmise nõudes tuleb taotleda ka lastetoetuste arvestamist vastavate summade ulatuses.
Kuidas elatist arvutatakse?
Üldjuhul PKS § 101 lg 1–2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
PKS § 101 lg 3–4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (hetkel on arvestuslik baassumma juba 249,78 eurot). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
Elatise suurendamine ja kulude tõendamine
Riigikohus on asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui aga soovitakse elatise suurendamist miinimumelatisest kasvõi ühe euro võrra, siis tuleb tõendada kõiki lapsele kuluvaid kulusid ehk üldlevinult kulusid toidule, riietele, ravimitele, hügieenile, koolile või lasteaiale, huvialadele ja treeningutele, muudele vajalikele kuludele ning eluasemele.
Eluasemekulud ja kasutuseelis
Eluaseme kulud üüritud korteri puhul saab tõendada üürilepingujärgse üürihinnaga ja kodulaenuga soetatud elamispinna kulud saab tõendada läbi kasutuseelise. Kasutuseelise saab arvestada omakorda läbi piirkonnas reaalselt kehtivate üürihindade.
Kohtud üritavad leida üldist keskmist, mille alusel eluaseme suurust ning kulusid arvestada, kuid kasutuseelise arvestus tuleb igal juhul kohtule esitada. Lastevanemate võimalused on sedavõrd erinevad, nii nagu ka kohtute lähenemine, seega piirkonna üürihinna järgselt arvestatavat kasutuseelist tuleb kindlasti laste kulude arvestusel nõudesse lisada ja selle suurust ka tõendada. Seda on võimalik teha aktsepteeritavate maaklerite kinnitustega, piirkonnas pakutavate keskmiste üürihindade kohta käivate andmetega või äärmisel juhul ka väljavõtetega kinnisvaraportaalide vastavatest üürikuulutustest.
Kulud tuleb jagada ka korterit kasutavate inimeste arvuga. Lapse poolt kasutatava toa suuruse võib eluaseme üldpinnast eraldi välja tuua ja lisada sinna siis lapse poolt kasutatavate ruumide suuruse, mis on jagatud eluasemel elavate inimeste arvuga.
Kasutuseelise väärtuse arvestamise näide
Laps elab vanemaga kahekesi uues korteris, korteri üldpind on 78,0 m², millest lapse tuba moodustab 14,8 m² ning ülejäänud 63,2 m² on ühiskasutuses (kasutatakse kahekesi). Samas piirkonnas olevate sarnaste korterite keskmine üürihind jääb näiteks 800–1000 euro vahele. Arvestame tagasihoidlikult ja põhjendatult üürihinnaks 800 eurot, toetudes maaklerite kinnitustele või kinnisvaraportaalide andmetele – keskmiseks 1 m² hinnaks on 10,25 eurot (800/78 = 10,25 eurot).
Lapse kasutatava toa suurus on 14,8 m², seega 14,8 m² × 10,25 = 151,7 eurot on lapse ainukasutuses oleva toa kasutuseelise väärtus ja 63,2 m² × 10,25 = 647,8 eurot on üldkasutatava osa väärtus. Kuivõrd ühiskasutuses olevaid ruume kasutab lisaks lapsele ka tema seaduslik esindaja, siis tuleb viimane arvutus jagada kahega, sest need ruumid on kahe isiku ühiskasutuses: 647,8/2 = 323,9 eurot, mis on lapse kasutuseelise väärtus ühiskasutuses olevate ruumide osas.
Seega on kasutuseelise väärtuseks kokku 475,6 eurot (ainukasutuse osa 151,7 eurot + ühiskasutuse osa 323,9 eurot = 475,6 eurot). Saadud tulemusest peaks üldjuhul kumbki vanem kandma poole, ehk siis elatise koosseisu saab arvestada ja nõuda kasutuseelise hüvitisena teiselt vanemalt 237,8 eurot (kasutuseelise väärtus 475,6 eurot / 2 = 237,8 eurot). Lisanduvad veel ka kommunaalkulud (elekter, vesi, internet) ning kõik teised lapsega seonduvad kulud.
Seega neid lapsele vajalikke kulusid kokku arvestades ei ole praeguses majanduslikus olukorras keeruline tõendada, et lapsele või lastele kulub reaalselt oluliselt rohkem kui seaduses ettenähtud miinimummäär, arvestades ka asjaolu, et teisel vanemal on kohustus katta lapse kulusid vähemalt miinimummääras ehk hetkel kehtiva, kalkulaatorijärgse arvestusliku elatusmiinimumi kohaselt 260,33 euro ulatuses.
Seega elatist saab ka suurendada lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, tegelikust lapse kulude jaotusest vanemate vahel ja lähtudes vanemate tegelikest sissetulekutest.
Elatisabi suureneb 200 eurole
Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Elatisabile on õigus Eestis elaval alaealisel lapsel, kuid lapse õppimise korral makstakse elatisabi lapse 21-aastaseks saamiseni.
Soovitus lapsevanematele
Lapsevanemad, vaadake üle nii oma kui ka teise vanema võimalused, ärge jääge seisukohale, et saate ise kõigega hakkama, ja konsulteerige omavahel või pöörduge nõustamisele, et leida oma lapse arengu toetamiseks parimad võimalused. Elatis teenib eelkõige laste huve ja on abiks lapse toimetulekul, arengul ja temale parimate võimaluste loomisel. Vanematel on kohustus oma lapsi ülal pidada parimal võimalikul moel ja kohustus ka leida selleks vahendid, ning seda mitte ainult miinimumulatuses. Seega andke oma lastele võimalusi ka miinimumist suuremas ulatuses.
Tallinnas ja mujal Eestis saab soodustingimustel vastavat õigusabi HUGO OÜ õigusbüroost.
Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Mustamäe, 15. jaanuar 2024.
