Valideeritud juristid, tõestatud kogemus
Uuendatud novembris 2026 kehtiva seaduse järgi. Artikkel põhineb HUGO.legal ÕigusMinuti videol.
Laps elab Sinuga, teine vanem ei maksa elatist või maksab nii vähe, et sellest ei piisa. Elatise nõudmiseks ei ole vaja raha juristi ega kohtu jaoks: lapse elatise nõue on riigilõivuta, avalduse saab esitada ise ja kohtumenetluse ajal võib riik maksta elatisabi. Siit leiad, kui suur elatis peab olema, kumb tee kohtusse Sinu olukorras sobib ja mida teha, kui raha ka pärast kohtuotsust ei tule.
Lühidalt
- Elatise alammäär on alates 1. aprillist 2026 ühe lapse kohta 358,62 € kuus. Sellest arvatakse maha pool lapsetoetusest: kui lapsetoetus 80 € laekub Sulle, on teise vanema maksta vähemalt 318,62 €.
- Kiirem tee on maksekäsu kiirmenetlus, kui teine vanem on lapse sünniaktis kirjas. Tagasiulatuvalt saab nõuda ainult elatishagiga, kuni ühe aasta eest.
- Riigilõivu ei ole ei kiirmenetluse ega elatishagi eest.
- Elatisabi: kohtumenetluse ja täitemenetluse ajal võib riik maksta lapse eest kuni 200 € kuus, kui seda taotled. Riik nõuab selle hiljem teiselt vanemalt sisse.
- Kui kohtuotsusest hoolimata ei maksta, võib kohus peatada näiteks teise vanema juhtimisõiguse või relvaloa.
HUGO jurist aitab elatise suuruse ja õige tee läbi mõelda. Nõustamine alates 39 € / 30 min. Vaata hindu
Kas enne kohut tuleb elatist teiselt vanemalt küsida?
Seadus seda ei nõua, aga see on mõistlik. Kirjuta teisele vanemale, kui palju, alates millal ja millisele kontole ootad elatist. Sobib SMS, e-kiri või sõnum. Kui asi läheb kohtusse, on kirjavahetus hea tõend, et oled elatist küsinud ja teine vanem ei ole maksnud.
Kui teine vanem on valmis rääkima, saab elatise kokku leppida ka riiklikus perelepituses. See on vanematele tasuta ja toimub siis, kui mõlemad vanemad on nõus. Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud kokkulepe, milles on elatis kirjas, on täitedokument nagu kohtuotsus: kui teine vanem seda ei täida, saad esitada selle kohtutäiturile. Perelepitust saab taotleda siis, kui elatise üle ei käi kohtuvaidlust, ja perelepituse ajal elatisabi ei maksta. Loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti lehelt.
Tagasiulatuvat elatist saab nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. See aasta arvestatakse hagi esitamisest, mitte sellest, millal Sa esimest korda kirjutasid. Seepärast ei tasu kohtusse minekuga kaua oodata.
Kui suur peab elatis olema?
Elatis on lapse õigus, mitte toetus teisele vanemale. See peab katma lapse vajadused: kodu, toidu, riided, hariduse, huvitegevuse ja muu, mis vastab lapse tavalisele elulaadile.
Seaduses on elatise alammäära valem: baassumma ja lisaks 3% eelmise aasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Alates 1. aprillist 2026 on baassumma 295,86 € ja lisa 62,76 €, kokku 358,62 € kuus. Summa muutub igal aastal 1. aprillil.
Seda summat vähendavad:
- lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Seaduse järgi katavad kogu lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest osa lapse vajadustest. Kuna lapse ülalpidamine on mõlema vanema kohustus, arvatakse ühe vanema elatisest maha pool sellest, näiteks 80-eurosest lapsetoetusest 40 €. Nii arvestavad kohtud ja nii arvutab ka ministeeriumi elatiskalkulaator;
- aeg, mille laps veedab teise vanemaga, kui seda on aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus;
- sama pere teise ja iga järgmise lapse elatis on 15% väiksem, välja arvatud mitmike ja üle kolmeaastase vanusevahega laste puhul.
Näide: üks laps elab Sinuga ja lapsetoetus 80 € laekub Sulle. Alammäär on 358,62 € – 40 € = 318,62 € kuus.
Valem annab alammäära. Kui lapse vajadused on suuremad, võib kohus välja mõista ka suurema summa, arvestades näiteks vanemate varalist seisu ja seda, kuidas lapsega seotud kulud vanemate vahel jagunevad.
Alaealise lapse ülalpidamisest ei vabane vanem ka siis, kui tal on raha vähe. Ta peab olemasolevad vahendid jagama enda ja lapse vahel ühetaoliselt. Mõjuval põhjusel, näiteks töövõimetuse tõttu, võib kohus elatist vähendada alla alammäära.
Elatist saab nõuda alaealisele lapsele. Kui laps saab täisealiseks ja õpib edasi, on tal õigus ülalpidamisele kuni 21-aastaseks saamiseni, aga siis nõuab ta seda ise.
Kaks teed kohtusse: kiirmenetlus või elatishagi
Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsam ja lühem tee. Avalduse esitad lapse nimel ja seda saab teha ainult elektrooniliselt e-toimikus. Kohus lahendab avalduse 10 tööpäeva jooksul ja saadab teisele vanemale makseettepaneku. Kui ta 15 päeva jooksul pärast selle kättesaamist (välismaal 30 päeva jooksul) põhjendatud vastuväidet ei esita, teeb kohus maksekäsu. See on täitedokument ehk selle alusel saab elatist sisse nõuda kohtutäitur. Vastuväiteid saab ta esitada ainult seaduses loetletud põhjustel, näiteks et ta ei ole lapse vanem, et ta on ülalpidamiskohustuse täitnud või et summa on vale. Sellele, et ta ei jõua maksta, saab ta tugineda ainult siis, kui esitab kohtule andmed ja tõendid oma sissetuleku ja vara kohta.
Kiirmenetlus sobib, kui:
- teine vanem elab lapsest lahus ja on lapse sünniaktis vanemana kirjas;
- saad kinnitada, et ta ei osale lapse ülalpidamises;
- nõutav elatis ei ole suurem kui 1,5-kordne baassumma kuus (alates 1. aprillist 2026 on see 443,79 €);
- Sa ei nõua elatist tagasiulatuvalt.
Kui teine vanem maksab osaliselt, võib ta kiirmenetluses vastu väita, et on ülalpidamiskohustust täitnud. Siis võib asi minna edasi tavalise hagina.
Kui teine vanem esitab vastuväite, mida kohus peab arvestama, läheb asi edasi tavalise hagina. Kui Sinu avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele, kohustab kohus Sind 14 päeva jooksul nõuet hagiavalduse vormis põhjendama. Kui see jääb tegemata, kohus hagi menetlusse ei võta. Menetlus lõpeb ka siis, kui oled avalduses märkinud, et soovid vastuväite korral menetluse lõpetada. Kui taotled kohtumenetluse ajal elatisabi, ära seda valikut tee: kui menetlus lõpeb ilma, et elatis välja mõistetakse, tuleb elatisabi tagasi maksta.
Elatishagi on tavaline kohtumenetlus. See kestab kauem, aga sellega saab nõuda ka suuremat elatist ja elatist kuni ühe aasta eest tagasiulatuvalt. Hagi esitad lapse nimel lapse elukoha järgsele maakohtule. Palu hagis kohe, et kohus kohustaks teist vanemat maksma elatist juba menetluse ajal. Selle määruse alusel saad taotleda ka elatisabi. Alammääras elatise nõudmiseks on kohtute kodulehel hagiavalduse vorm. Menetlusaegse elatise palve kirjuta vormi lahtrisse „Muud taotlused“. Hagi saad esitada e-toimikus, digitaalselt allkirjastatud e-kirjaga või paberil.
Riigilõivu ei ole kummagi tee puhul. Kui isa ei ole lapse sünniaktis, saab koos elatisnõudega esitada ka isaduse tuvastamise hagi. Riigilõivu ei ole ka selle eest ja kui kohus isaduse tuvastab, jäävad menetluskulud üldjuhul isa kanda.
Elatisabi: kuni 200 € kuus
Kui kohus arutab elatise väljamõistmist või kohtutäitur nõuab elatist sisse, võib riik maksta lapse eest elatisabi kuni 200 € kuus. Elatisabi tuleb taotleda, see ei laeku iseenesest. Elatisabi saab alaealine laps ja kuni 21-aastane õppiv laps.
- Kohtumenetluse ajal makstakse elatisabi kuni 150 päeva alates sellest, kui kohus on teinud makseettepaneku või kohustanud teist vanemat menetluse ajal elatist maksma. Taotlus tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile 45 päeva jooksul pärast seda. Elatise suuruse muutmise menetluses elatisabi ei maksta ja sama vanema suhtes saab kohtumenetluse ajal elatisabi üldjuhul ainult ühe korra.
- Täitemenetluse ajal taotled elatisabi kohtutäituri kaudu: märgi täitmisavalduses, et soovid elatisabi. Seda makstakse, kui täitetoimiku avamisest on möödunud kuu ja teine vanem jätab ikka maksmata. Elatisabi on 200 € ja tema makstud summa vahe, aga mitte rohkem kui elatis, mille ta kohtulahendi või kokkuleppe järgi maksma peab.
Teise vanema võlga elatisabi ei vähenda: riik nõuab makstud summa temalt sisse. Kui kohtumenetlus lõpeb nii, et elatist välja ei mõisteta, näiteks võtad nõude tagasi, tuleb kohtumenetluse ajal saadud elatisabi tagasi maksta.
Kui kohtuotsusest hoolimata ei maksta
Maksekäsu, kohtuotsuse, Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkuleppe või sellise notariaalse kokkuleppe alusel, milles teine vanem on nõustunud kohese sundtäitmisega, saad esitada kohtutäiturile täitmisavalduse. Ettemaksu kohtutäitur elatise nõude puhul Sinult ei küsi. Kohtutäituri valid ise nende seast, kelle tööpiirkonnas teine vanem elab või kus on tema vara (kohtutäiturite otsing). Kui teise vanema muust varast ei piisa, võib kohtutäitur lapse elatise katteks arestida ka kuni poole sellest sissetulekust, mis jääb alla alampalga.
Kui teine vanem ei ole kahe kuu jooksul korrapäraselt maksnud ja tema varast ei ole elatist kätte saadud, teeb kohtutäitur talle Sinu nõusolekul hoiatuse. Hoiatuse järel on tal 30 päeva, et maksta vähemalt ühe kuu elatis, sõlmida maksegraafik või esitada mõjuv põhjus. Kui ta seda ei tee ega ole kolme kuu jooksul korrapäraselt maksnud, võib kohus kohtutäituri avalduse alusel peatada tema:
- mootorsõiduki juhtimisõiguse;
- jahipidamisõiguse, relvaloa ja relvasoetamisloa;
- väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning kalastuskaardi.
Kohus võib ka tunnistada kehtetuks teise vanema passi ja teised reisidokumendid ning keelata nende andmise kuni kaheks aastaks. Teadlik kõrvalehoidumine kohtu välja mõistetud elatise maksmisest on ka kuritegu.
Kui Sul ei ole raha juristi jaoks
Elatise nõudmiseks ei ole advokaati vaja. Avalduse võid esitada ise ja kohtus võib Sind esindada ka õigusteaduse magistrikraadiga jurist. Lapse elatise asjas saab laps riigi õigusabi sõltumata majanduslikust seisust: taotluse esitad kohtule lapse nimel ja sissetulekut tõendama ei pea. Õigusabi saab paluda ka hagi koostamiseks. Kui kohus õigusabi annab, nimetab advokaadi advokatuur. Kohus otsustab ka, kas õigusabi tasu tuleb hiljem hüvitada. Lapse elatise asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud üldjuhul ise. Kohus võib jätta kulud teise vanema kanda näiteks siis, kui kohtusse tuli minna seepärast, et ta ei andnud oma sissetuleku ja vara kohta täielikku teavet.
Mida teha samm-sammult
- Küsi elatist kirjalikult. Kirjuta summa, konto ja kuupäev ning hoia kirjavahetus alles.
- Arvuta elatise suurus. Alammäära saad Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorist. Kui nõuad rohkem, pane kirja lapse kulud ja kogu nende tõendid.
- Vali tee. Kiirmenetlus e-toimikus, kui teine vanem on sünniaktis, ei osale lapse ülalpidamises ja Sa ei nõua tagasiulatuvalt ega rohkem kui 443,79 € kuus. Elatishagi lapse elukoha järgsele maakohtule, kui nõuad tagasiulatuvalt, suuremat summat või kui isadus tuleb tuvastada. Palu hagis elatist ka menetluse ajaks.
- Taotle elatisabi. Sotsiaalkindlustusametilt 45 päeva jooksul pärast kohtu makseettepanekut või menetlusaegse elatise määrust.
- Kui raha ei tule, esita kohtutäiturile täitmisavaldus ja märgi selles, et soovid elatisabi.
Kuidas HUGO aitab
HUGO jurist aitab Sinu olukorra põhjal elatise suuruse ja õige tee läbi mõelda ning avalduse või hagi koostada. Vastus tavaliselt mõne tunni jooksul, hiljemalt 1 tööpäevaga.
Ühekordne nõustamine
alates 39 € / 30 min
Sobib, kui tahad lasta elatise arvutuse või avalduse enne esitamist üle vaadata.
- Enne broneerimist näed juristi hinda, kogemust ja rahuloluhinnangut.
- Edasine nõustamine tunnihinna alusel (al 79 € / tund).
- Keerulisema juhtumi korral saad enne täpse ajamahu pakkumise.
HUGO+ liikmelisus
119 € / aastas
Sobib, kui tahad, et jurist oleks käepärast ka edaspidi, näiteks elatise muutmise, suhtlemiskorra või kohtutäituriga suhtlemise puhul.
- Iga uue juriidilise teema esimesed 30 minutit liikmetasu sees.
- Kehtib kogu perele.
- Vähem kui 10 € kuu kohta.
Korduma kippuvad küsimused
Kas elatise nõudmiseks on vaja advokaati?
Ei ole. Avalduse või hagi võid esitada ise ja kohtus võib Sind esindada ka õigusteaduse magistrikraadiga jurist. Lapse elatise asjas saab laps riigi õigusabi sõltumata majanduslikust seisust ja kohus otsustab, kas tasu tuleb hiljem hüvitada.
Kui palju maksab elatise nõudmine kohtus?
Riigilõivu ei ole ei maksekäsu kiirmenetluse ega elatishagi eest. Kui isa ei ole lapse sünniaktis ja esitad isaduse tuvastamise hagi koos elatisnõudega, ei ole riigilõivu ka selle eest. Lapse elatise asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud üldjuhul ise.
Kui kaugele tagasi saab elatist nõuda?
Kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvalt nõuda ei saa, selleks tuleb esitada hagi.
Teine vanem ütleb, et tal ei ole raha. Kas ta peab ikkagi maksma?
Jah. Alaealise lapse ülalpidamisest ei vabane vanem ka siis, kui tal on raha vähe, vaid ta peab olemasolevad vahendid jagama enda ja lapse vahel ühetaoliselt. Mõjuval põhjusel, näiteks töövõimetuse tõttu, võib kohus elatist alla alammäära vähendada.
Isa ei ole lapse sünnitunnistusel. Kas saan elatist nõuda?
Maksekäsu kiirmenetluses mitte. Esita isaduse tuvastamise hagi koos elatise nõudega. Riigilõivu selle eest ei ole.
Mis on elatisabi?
Kohtumenetluse ja täitemenetluse ajal võib riik maksta lapse eest kuni 200 € kuus ning nõuab selle hiljem teiselt vanemalt sisse. Kohtumenetluse ajal tuleb taotlus esitada Sotsiaalkindlustusametile 45 päeva jooksul pärast seda, kui kohus on teinud makseettepaneku või kohustanud teist vanemat menetluse ajal elatist maksma.
Kohtuotsus on olemas, aga teine vanem ikka ei maksa. Mida teha?
Esita kohtutäiturile täitmisavaldus ja märgi selles, et soovid elatisabi. Ettemaksu kohtutäitur elatise nõude puhul ei küsi. Kui teine vanem ei maksa kolme kuu jooksul korrapäraselt, võib kohus peatada näiteks tema juhtimisõiguse või relvaloa.
Loe ka: perekonnaõiguse jurist: elatis, lahutus ja kooselu ja kooselu lõpp ja ühisvara jagamine: kodu ja kodulaen.








