7 korduma kippuvat küsimust uue elatiskorra kohta

Käesoleva aasta alguses päädisid aastaid kestnud arutelud lastele makstava elatise suuruse ja arvutamiskorra üle perekonnaseaduse muudatusega. Kas tegemist on enam laste huve või elatist maksma kohustatud lapsevanema huve kaitsvate muudatustega, seda näitab aeg ja uuele õiguslikule olukorrale järgnev kohtupraktika. Uue elatisearvestuse ohu- ja valukohti avab HUGO.legal jurist Vahur Kõlvart. 

Suurima põhimõttelise muutusena seoti elatise miinimummäär lahti n-ö miinimumpalgast, mis seni iga-aastaselt elatist tõstis. Miinimumelatis koosneb edaspidi viiest erinevast komponendist. 

1. Baassumma, mis ühe lapse kohta on vähemalt 200 eurot ja mida hakatakse iga-aastaselt indekseerima eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega (mis avaldatakse Statistikaameti poolt ametlikult 1. aprillil). Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
2. Lisandub 3% riigi eelneva aasta keskmisest brutokuupalgast (mis avaldatakse samuti Statistikaameti poolt ametlikult 1. aprillil). 
3. Elatist saavaste laste arv samas peres – sel juhu vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
4. Peretoetused – võrreldes varasemaga on seaduses selgelt välja toodud, et vanem ei pea andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.
5. Lapse jagatud elukoht –  kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Justiitsministeeriumi kodulehel asuval abistava tööriistana väljatoodud elatiskalkulaatori abil saab iga vanem välja arvutada, millise elatise summa kohus nende puhul suure tõenäosusega minimaalselt välja mõistaks. 

Näide:

Laps elab emaga, viibib keskmiselt kuus 10 päeva isa juures ning lapse ema arveldusarvele makstakse lapsetoetust 60 eurot. 

Lapse miinimumelatiseks kujuneb 70,43 eurot. 

Baassumma: 200 eurot 

3% eelneva aasta keskmisest töötasust: 2020. aasta keskmine brutotöötasu oli 1448 eurot kuus, millest 3% on 43,44 eurot. 

Peretoetused: vanema elatise kohustusest arvatakse maha pool lapsetoetust (60/2=30), siis on elatise summaks 213,44 eurot (243,44-30). 

Jagatud elukoht: kui laps viibib elatiskohustust täitva vanema juures 7-15 päeva kuus, saab vastavalt viibitud päevade arvule elatise summat veelgi vähendada. Aluseks võetakse, mitu % kohustatud ajast viibib laps kohustatud vanemaga. Kohustatud ajaks loetakse pool kuud ehk 15 päeva. Antud näite puhul veedab laps 10 päeva ehk 66.7% kohustatud ajast (10/15) kohustatud vanemaga. Arvates kohustatud aja ühe vanema elatisest maha, saame tulemuseks 70,43 eurot (216.59-(216.59*0.667)).

7 korduma kippuvat küsimust

1. Kas nüüd suureneb elatis miinimumpalga asemel lihtsalt keskmise palga taktis? 

Uus süsteem võtab terviklikumalt arvesse ennekõike üldise elukalliduse ning vähemal määral sissetulekute tõusu. Tänase olukorra tõi kaasa see, et miinimumpalka tõsteti teadlikult kiiremini keskmise palga tõusust, et vähendada ühiskondlikku sissetulekute lõhet. See hakkas aga ebaproportsionaalselt mõjutama elatise suurust. 

Vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3% kohustatud vanema tegelikust töötasust. Loomulikult võib vanem võimalusel ja soovil seda protsenti ka suurendada, et tagada lapse arenguks parimad võimalused.

2. Mis siis, kui elatist maksev vanem veedab lapsega aega lihtsalt elatise vähendamiseks, aga kulusid ei kanna? 

Uue seaduse järgi võib elatise summat vähendada proportsionaalselt elatist maksma kohustatud vanema juures viibitud ajaga juhul kui laps veedab aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus elatist maksma kohustatud vanema juures. Siiski võib kohus elatise välja mõista n-ö põhivalemist erinevalt, arvestades seejuures kummagi vanema varalist seisu või lapsega seotud kulutuste tegelikku jaotust vanemate vahel.

3. Kas uus elatise kord võib mõjutada ka suhtluskorra kokkuleppeid? 

Muudatusega võib kaasneda aga ka oht, et elatist saama õigustatud vanem ei nõustu mingil juhul suhtluskorraga, mis võimaldaks lapsel teise vanema juures viibida enam kui 6 päeva kuus, sest ei soovi kohustatud vanema elatise summa vähenemist – või vastupidiselt, hakkavad osad vanemad oma laste vastu rohkem huvi tundma ning soovivad, et laps poole ajast nende juures viibiks. Seega ei ole välistatud, et vanema juures viibitud aja arvestamine elatise summa arvutamisel võib muuta veelgi keerulisemaks vanemate omavahelise kokkuleppimise lapsega suhtlemise korraldamisel ja vanemate tegelike motiivide välja selgitamise lapsega suhtlemisel.

4. Kas eri peres elavate laste puhul saab elatise maksja samuti mastaabisäästu? 

Väikese vahega sündinud laste puhul vähendatakse elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Sealjuures tasub tähele panna, et arvesse lähevad elatist saavad lapsed samas peres, ehk mitmes erinevas peres kasvavate laste puhul elatist ei vähendata. Elatise summat ei vähendata ka mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 

5. Kas elatist maksva vanema peres elavad lapsed jäävad elatist saavate lastega võrreldes halvemasse seisu? 

Lapsevanematele kellele käib elatise maksmine siiski üle jõu on jäänud seadusesse sisse juba  eeln