HUGO.legal juristi Angela Jürgensoni sõnul saadakse ideaalses maailmas laste kasvatamisega hakkama juristide ning kohtu sekkumiseta, kuid paraku ei ela me ideaalses maailmas ning laps peab sageli toimetuleku eest võitlema.
“Alustuseks tuleb ütelda, et elatisraha nõuab laps, mitte lapsevanem – lapsevanem lihtsalt esindab last. Tihti arvatakse ekslikult, et ainult isad on need kõige suuremad vingerdajad ja elatisraha maksmisest kõrvale hiilijad, kuid meie praktika seda ei kinnita – paljudel juhtudel on lapsed hoopis isa või vanavanemate kasvatada jäänud ning sellisel juhul tuleb lahus elaval emal või mõlemal vanemal lapsele elatist tasuda,” lisas Jürgenson.
Jürgensoni sõnul loobuvad paraku paljud lapsevanemad elatise nõudmisest, kuna lahku kolinud lapsevanem on võtnud manipuleeriva hoiaku ning püüab takistada kohtusse pöördumist ähvarduste ning vägivallaga. “Minu selge soovitus on manipulatsiooniga mitte kaasa minna ning ähvardustest hoolimata nõuda lapsele välja vajalikus ulatuses igakuine rahasumma. Praktika näitab, et pärast kohtuotsust olukord rahuneb ning lahus elava vanemapoolne survestamine lakkab,” lisab Jürgenson.
Jürgenson toob välja peamised ettekäänded elatise maksmisest kõrvale hiilimisel:
- Elatist ei kasutata lapse hüvanguks
- Last kasvatava vanema põhjendused ja tõendid lapse kulude kohta on ülepaisutatud ega vasta reaalsusele
- Lahus elava vanema sissetulek ei võimalda miinimummääras elatise maksmist
- Last kavataval vanemal on uus elukaaslane ning pere teenistus pole piisav laste ülalpidamiseks
- Lahus elava vanema tervis on halb ning seetõttu ei suuda ka lapsele elatist maksta
- Lahus elaval vanemal ei võimaldata lapsega suhelda.
Põhjus, miks elatise nõuet lapse nimel vahel ei esitata, on eksiarvamus, et kui laps ei nõua endale lahus elavalt vanemalt elatist, siis ei pea laps tulevikus sellist vanemat ka tulevikus näiteks hooldekodu eest tasumisel abistama. Tegelikkus on aga vastupidine ning õigem on elatist nõuda, kuna siis on hiljem võimalik kohtus tõendada, et abivajav lapsevanem ei ole enda ülalpidamiskohustust lapse ees täitnud ajal, mil laps seda väga vajas. Elatise mitte nõudmisel puudub hiljem vajalik tõend kohtulahendi näol, millega on võimalik ülalpidamiskohustuse rikkumist tulevikus tõendada.
Juristi 5 soovitust last kasvatavale vanemale:
1. Arvutage kokku lapse kasvatamisele kuluv summa, mis sisaldab kõiki võimalikke lapsega seonduvaid kulusid alates eluaseme kuludest, söögist ning riietest kuni treeningute, huviringide ning transpordini
2. Püüdke leida lahus elava vanemaga mõistlik kohtuväline kokkulepe lapse kasvatamiseks kuluvate rahaliste vahendite katmiseks arvestusega, et kumbki vanem kannab pool vajaminevast summast
3. Kogu tõendeid (nt fotod reisidest ja harrastustest, müügikuulutused, suhtlusvõrgustike postitused jms) lahus elava vanema tegeliku elustandardi kohta
4. Kui kokkuleppele ei õnnestu jõuda, tasub nõu pidada juristiga, kes aitab selliseid olukordi lahendada. Lahus elava vanema huvi on kohtuvälisele kokkuleppele jõuda, kuna kohtu poolt välja nõutav elatis on nähtav ka finantsasutustele ning võib raskendada näiteks laenude-liisingute saamist
5. Olukorra lahendamiseks tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda hagiga kohtusse, kus vajadusel tõendatakse lapse kasvatamise kulusid ning vanemate sissetulekuid ja varalist seisu.
Kuidas peaks käituma, kui lapsevanem on pere juurest lahku kolinud ning ei tasu elatist?
Kui üks vanem “kõnnib” lapse juurest minema ja on selge, et teda ei huvita lapse edasine kasvatamine ning sellega kaasnev paratamatu kulude kandmine, siis soovitan koheselt pöörduda elatise hagiga kohtusse. Praktikas on näha ja kuulda, et tihti seda erinevatel põhjustel ei tehta. Mõeldakse, et kuigi on raske, saadakse kuidagi hakkama ka teise vanema toeta. Kui rahalisi vahendeid napib, siis minu hinnangul on elatise nõude esitamata jätmine ja sellega kaasnev lapse kehva seisu jätmine lubamatud.
Mida tuleb teha selleks, et lahku kolinud vanema eest, kes elatist ei tasu, tulevikus hooldusarveid tasuma ei peaks?
Elatise nõudmata jätmine võib põhjustada kahju nii lapsele aga ka last kasvatavale vanemale. Lahuselav vanem võib ju isegi öelda ja lubada, et ta ei soovi lapselt tulevikus mingit abi, kuid elus toimuvaid sündmusi ei oska keegi täna ette näha ning n-ö sõna andnud vanem võib ühel päeval siiski paratamatult abi vajada näiteks hooldekodu arve tasumisel, mis on üpris kulukas. Kui vanem osutub tulevikus abivajajaks, siis hakkab tavaliselt kohalik omavalitsus küsima tema hoolduskulude hüvitamist esmalt alanejalt sugulaselt, kelleks ongi tavaliselt laps.
Elatist maksma kohustav kohtulahend aitab lapsel sellises olukorras vajadusel tõendada abi vajava vanema poolset ülalpidamise kohustuse jämedat rikkumist – tõendiks on siis kohtuotsus, mille järgi vanemal tuli elatist maksta, kuid ta ei teinud seda. Kohtuotsuse puudumine muudab tõendamise keerulisemaks, sest vanem võib lihtsalt väita, et tema pole lapse ülalpidamise kohustust rikkunud ja keegi pole temalt elatist soovinud.
Last kasvatava vanema enda jaoks ei pruugi lapsele elatise nõudmata jätmine samuti kasulik olla, sest pensionile jäädes tuleb vanematel kokku leppida, kes kasutab õigust pensionilisale või mitme lapse korral on vanematel õigus jääda nt soodustingimustel vanaduspensionile – taoliste küsimuste tekkides võib vanema ahnus tuhast tõusta ning siis võivad anda varasema kohtutee asjaolud vaidlusse selguse.
Kui teemaks tuleb laste hooldusõigus ehk nagu kõnekeeles öeldakse – laste jagamine, siis mis on peamised asjad, millele mõlemal vanemal tuleks mõelda?
Enne lapse jagama asumist tuleks mõelda eelkõige lapse heaolu peale. Vaatamata sellele, et vanemad lahku kolivad, peaks lapsel säilima kodu – kodutunne ja normaalset ning stabiilset arengut võimaldav elukeskkond. Vanematel tuleb kokku leppida, kuidas hakkab toimuma lapse ülalpidamiskulude kandmine. Lahkukolinud vanem peab lapse eest hoolitsemist jätkama, et laps ei satuks toimunu tõttu rahalisse puudusesse. Kõige selgem ja lihtsam viis on kokku leppida elatise maksmises.
Lapsel on õigus olla hoitud ja kasvada mõlema vanema hoolitsuste saatel
Tihti lähevad vanemad lahku tülitsedes, mille käigus tehakse ühepoolne otsus, et teisele vanemale ei peaks jääma isegi lapsega suhtlemise õigust. Vanemad peaksid ja võiksid kindlasti olla üle oma kättemaksuhimust ja egoistlikest ambitsioonidest. Eelnevast ei suudeta aga elus tihti kinni pidada ning arusaamise ja mõistmise asemel asutakse kahjuks võistlema ning üksteisele n-ö ära panema. Pärast vanemate lahkuminekutki vajab laps nii ema kui ka isa ning lahuselava vanema ja lapse sideme pahatahtlikku katkestamist või sellele vastutöötamist tuleb vältida. Perekonnaseadus kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Elus kohtab paraku tihti olukordi, kus lahkukolinud vanemad püüavad last erinevatel viisidel teisest vanemast eemal hoida ning sellise tegutsemisega võib kaasneda paratamatult lapse võõrandumine lahuselavast vanemast. Lapsel on õigus olla hoitud ja kasvada mõlema vanema hoolitsuste saatel. Samuti on lapsel õigus suhelda oma mõlema vanemaga, kuid eelnev nõuab vanematelt diplomaatilist suhtlemisoskust ja tihti ka spetsialistide abi.
Lahuselaval vanemal on sellisesse olukorda sattumisel kõige õigem pöörduda oma elukohajärgse omavalitsuse lastekaitseametniku poole ning rääkida talle oma murest. Koheselt pole seega alati vaja kohtule avaldust kirjutama hakata. Kui olukorda ei õnnestu aga lastekaitse abil lahendada, siis tuleb koostada motiveeritud avaldus kohtule, milles kirjelda asjaolusid ning tuua esile põhjused, mis takistavad lapse ühise hooldusõiguse või suhtlemise teostamist.
Kuidas tegutseda nii, et juriidiline vaidlus läheks võimalikult kiiresti ja valutult?
Lapse ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise avalduse koostamise sooviga pöördutakse juristi poole pigem siis, kui teine hooldusõiguslik vanem hoiab mingil põhjusel lapse kasvatamisest eemale – on läinud näiteks teise riiki elama ja tööle ning kontakt on katkenud, vanemale on määratud vaimuhaiguse diagnoos, vanem lihtsalt ei huvitu lapsest, sest tal on tekkinud näiteks uus perekond või lapsevanem on välismaalane, kes on lapsest võõrdunud ja ei otsi lapsega kontakti. Olukorras, kus lapsevanematel on tegelikult omavaheline tüli, võiksid vanemad pöörduda pereteraapia ja perenõustamisega tegelevate spetsialistide poole, kes aitavad taastada lapsevanemate omavahelise normaalse suhtluse.
Kõige olulisemad mõtted said juba eelmise küsimuse juures nimetatud – need on lapse turvalise kodu säilitamine, tema ülalpidamise eest hoolitsemine ja suhtlemine mõlema vanemaga. Kui muu ei aita ja on vaja minna kohtusse, siis kohtumenetluse pikkus sõltub nii osapooltest kui asjaga tegelevast kohtunikust. Kohtumenetlus võtab paratamatult aega mitu kuud, keerukamad asjad saavad lahenduse alles aasta või isegi enama pärast.
Mida peab tegema lapsevanem, kes soovib teiselt poolelt elatisraha saada?
Lapsele tuleks elatisraha küsida kõigepealt teise vanema käest otse. Kui omavahel ei suhelda, siis võib saata vastava sisuga sms-i või kirjutada elektronkirja. Teine vanem võib maksmisega nõus olla ja tarbetut kohtumenetlust on mõistlik vältida. Juhul kui elatise maksed muutuvad aga ülalpidamist mittevõimaldavaks või on ebaregulaarsed ning lahus elavaga vanemaga ei saavutata lahendust kokkuleppel, on mõistlik pöörduda kohtu poole. Elatist saab nõuda üks aasta tagasiulatuvalt ning selle tagamiseks peaks last kasvataval vanemal olema vajadusel ette näidata teise lapsevanema poole pöördumised näiteks sms-de või e-kirjaga elatise maksmise nõuete või küsimustega.
Kuidas kohtu poole pöörduda ja milliseid dokumente on selleks vaja?
Elatise nõudega kohtu poole pöördumise eelduseks on mõlema vanema kanne lapse sünnitunnistusel. Kui isa kanne puudub, siis tuleb koos elatise välja mõistmise hagiga esitada ka põlvnemise tuvastamise hagiavaldus, mis on riigilõivuvaba, arvestada tuleb aga DNA-ekspertiisi kulu 210 euro tasumisega, mis põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamisel jääb lapse isa kanda.
