Elatisraha – jurist toob välja oluliseima, mida peaksid teadma elatisraha maksmisest

HUGO.legal juristi Angela Jürgensoni sõnul saadakse ideaalses maailmas laste kasvatamisega hakkama juristide ning kohtu sekkumiseta, kuid paraku ei ela me ideaalses maailmas ning laps peab sageli toimetuleku eest võitlema. 

“Alustuseks tuleb ütelda, et elatisraha nõuab laps, mitte lapsevanem – lapsevanem lihtsalt esindab last. Tihti arvatakse ekslikult, et ainult isad on need kõige suuremad vingerdajad ja elatisraha maksmisest kõrvale hiilijad, kuid meie praktika seda ei kinnita – paljudel juhtudel on lapsed hoopis isa või vanavanemate kasvatada jäänud ning sellisel juhul tuleb lahus elaval emal või mõlemal vanemal lapsele elatist tasuda,” lisas Jürgenson.

Jürgensoni sõnul loobuvad paraku paljud lapsevanemad elatise nõudmisest, kuna lahku kolinud lapsevanem on võtnud manipuleeriva hoiaku ning püüab takistada kohtusse pöördumist ähvarduste ning vägivallaga. “Minu selge soovitus on manipulatsiooniga mitte kaasa minna ning ähvardustest hoolimata nõuda lapsele välja vajalikus ulatuses igakuine rahasumma. Praktika näitab, et pärast kohtuotsust olukord rahuneb ning lahus elava vanemapoolne survestamine lakkab,” lisab Jürgenson.

Jürgenson toob välja peamised ettekäänded elatise maksmisest kõrvale hiilimisel:

1. Elatist ei kasutata lapse hüvanguks
2. Last kasvatava vanema põhjendused ja tõendid lapse kulude kohta on ülepaisutatud ega vasta reaalsusele
3. Lahus elava vanema sissetulek ei võimalda miinimummääras elatise maksmist
4. Last kavataval vanemal on uus elukaaslane ning pere teenistus pole piisav laste ülalpidamiseks
5. Lahus elava vanema tervis on halb ning seetõttu ei suuda ka lapsele elatist maksta
6. Lahus elaval vanemal ei võimaldata lapsega suhelda.

Põhjus, miks elatise nõuet lapse nimel vahel ei esitata, on eksiarvamus, et kui laps ei nõua endale lahus elavalt vanemalt elatist, siis ei pea laps tulevikus sellist vanemat ka tulevikus näiteks hooldekodu eest tasumisel abistama. Tegelikkus on aga vastupidine ning õigem on elatist nõuda, kuna siis on hiljem võimalik kohtus tõendada, et abivajav lapsevanem ei ole enda ülalpidamiskohustust lapse ees täitnud ajal, mil laps seda väga vajas. Elatise mitte nõudmisel puudub hiljem vajalik tõend kohtulahendi näol, millega on võimalik ülalpidamiskohustuse rikkumist tulevikus tõendada.

Juristi 5 soovitust last kasvatavale vanemale:

1. Arvutage kokku lapse kasvatamisele kuluv summa, mis sisaldab kõiki võimalikke lapsega seonduvaid kulusid alates eluaseme kuludest, söögist ning riietest kuni treeningute, huviringide ning transpordini

2. Püüdke leida lahus elava vanemaga mõistlik kohtuväline kokkulepe lapse kasvatamiseks kuluvate rahaliste vahendite katmiseks arvestusega, et kumbki vanem kannab pool vajaminevast summast

3. Kogu tõendeid (nt fotod reisidest ja harrastustest, müügikuulutused, suhtlusvõrgustike postitused jms) lahus elava vanema tegeliku elustandardi kohta

4. Kui kokkuleppele ei õnnestu jõuda, tasub nõu pidada juristiga, kes aitab selliseid olukordi lahendada. Lahus elava vanema huvi on kohtuvälisele kokkuleppele jõuda, kuna kohtu poolt välja nõutav elatis on nähtav ka finantsasutustele ning võib raskendada näiteks laenude-liisingute saamist

5. Olukorra lahendamiseks tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda hagiga kohtusse, kus vajadusel tõendatakse lapse kasvatamise kulusid ning vanemate sissetulekuid ja varalist seisu.