Lahkuminek ja ühine kodu: kuidas jagada korterit ja kodulaenu

Korter on kahe nimel ja laen samuti. Suhe sai läbi, aga pank saadab maksegraafiku endiselt mõlemale. Kumb jääb koju, kuidas teine oma osa kätte saab ja kes edasi laenu maksab, sõltub eelkõige sellest, kas olite abielus ja kelle nimel kodu on.

HUGO jurist vaatab Sinu olukorra üle ja aitab kokkuleppe paika panna. Nõustamine alates 39 € / 30 min. Vaata hindu

Abielus: ühisvara jagatakse pooleks

Abiellumisel valitakse varasuhe ehk kord, mille järgi abikaasade vara jagatakse. Kui te muud varasuhet ei valinud ega sõlminud abieluvaralepingut, kehtib varaühisus. Siis on ühisvara kõik, mis abielu ajal soetati, ka siis, kui korter või auto on kirjas ainult ühe abikaasa nimel.

Ühisvara hulka ei kuulu lahusvara: see, mis oli kummalgi enne abielu, mis saadi kingitusena või päranduseks, isiklikud tarbeesemed ja teise pensionisamba vara. Lahusvara jääb omanikule.

Kui panid ühisesse koju oma lahusvara, näiteks päritud raha või enne abielu ostetud korteri müügiraha, võid vara jagamisel nõuda selle hüvitamist. Hüvitist ei arvestata sissepandud summana, vaid vastava osana kodu väärtusest. Hoia alles tõendid, kust raha tuli, sest tõendama peab see, kes hüvitist nõuab.

Ühisvara jagatakse võrdsetes osades, kui te ei lepi kokku teisiti. Arvesse läheb vara, mis oli olemas varasuhte lõppemise ajal. Varaühisus lõpeb lahutusega, mitte siis, kui üks kolib välja. Seega on lahus elamise ajal soetatu seaduse järgi samuti ühisvara, kuni abielu on lahutatud. Kui lahutus venib, saate varaühisuse lõpetada ka varem, sõlmides notari juures abieluvaralepingu.

Kui valisite abiellumisel varalahususe, jagatakse vara nii, nagu te ei oleks abielus. Vara juurdekasvu tasaarvestuse korral vara ei jagata, vaid abielu ajal juurde tulnud vara väärtus tasaarvestatakse rahas.

Kui te ei valinud varalahusust, ei saa abikaasa perekonna kodu üldjuhul müüa ega välja üürida ilma Sinu nõusolekuta ka siis, kui see on ainult tema nimel.

Vabaabielus: loeb, kelle nimel vara on

Paljud paarid eeldavad, et pärast aastaid koos elamist jagatakse vara nagu abielus. Nii see ei ole. Vabaabielus kuulub vara sellele, kelle nimel see on ostetud või registrisse kantud. Korteri omaniku näed kinnistusraamatust.

Kui kodu ostsite koos ja kinnistusraamatus on mõlemad omanikud, on see kaasomand ehk kummalegi kuulub kodust mõtteline osa. Kui osad ei ole kirjas teisiti, on need võrdsed.

Kui maksid teise nimel oleva kodu ostu või remondi eest, võib Sul olla rahaline nõue. Kohtupraktika järgi eeldab see, et kummagi panus oli oluline ja te tahtsite koos luua ühist vara. Siis võid nõuda oma panust ja sellele vastavat osa kodu väärtuse kasvust. Korteri omanikuks see Sind ei tee. Nõue oleneb sellest, mida suudad tõendada: ülekanded, kokkulepped, sõnumid. Abikaasade vahel nõuded abielu ajal ei aegu, vabaabielus aga aeguvad, nii et ära lükka nõude esitamist pikalt edasi.

Kui olete sõlminud kooselulepingu, valisite varasuhte samamoodi nagu abikaasad. Vara jagatakse selle järgi ja kodu kasutamise kohta kehtivad samad reeglid nagu abielus.

Kolm võimalust ühise koduga

Ühisvara jagamisel kasutatakse samu reegleid nagu kaasomandi lõpetamisel. Kas olite abielus või mitte, võimalusi on kolm.

1. Üks jääb, teine saab oma osa rahas. Kokkulepe sõlmitakse notari juures. Kui kodul on laen, tuleb pangaga kokku leppida, kes laenu edasi maksab. Laenulepingud nõuavad tavaliselt panga nõusolekut ka omaniku vahetumiseks.
2. Müüte kodu ja jagate raha. Kogu korteri müügiks on vaja mõlema nõusolekut. Tavaliselt makstakse müügirahast kõigepealt tagasi laen, ülejäänu jagatakse osade järgi. Kui oled kodust juba välja kolinud, uuri enne müüki, kas Sinu osa müügikasumilt tuleb maksta tulumaksu: maksuvabastus kehtib siis, kui kasutasid kodu oma elukohana kuni müügini, ja seda saab kasutada ühe müügi kohta kahe aasta jooksul.
3. Kui kokkulepet ei tule, otsustab kohus. Kohus võib vara jagada osadeks, anda selle ühele koos kohustusega maksta teisele tema osa välja või lasta selle enampakkumisel maha müüa ja raha jagada.

Kaasomandis kannab kumbki kodu kulusid oma osa järgi. Kui kaasomanik tahab oma osa müüa kõrvalisele inimesele, on teisel kaasomanikul ostueesõigus ehk õigus osta see samadel tingimustel. Eesõigust ei ole, kui osa müüakse omaniku lapsele, lapselapsele või vanemale.

Ühine kodulaen: lahkuminek pangalepingut ei muuda

Kui laenulepingule kirjutasite alla mõlemad, olete pangale solidaarvõlgnikud. See tähendab, et pank võib nõuda kogu laenu kummaltki, ükskõik kumb kodus elab või kelle nimel korter on.

Omavahel jaguneb laen võrdselt, kui kokkuleppest või asjaoludest ei tulene teisiti, näiteks kui kodu on ainult ühe nimel või osad on erinevad. Vabaabielus ja pärast lahutust võid oma osast rohkem makstu teiselt tagasi nõuda. Abielu ajal palgast tehtud makseid üldjuhul tagasi ei saa, sest palk on kuni lahutuseni ühisvara. Kui maksid laenu oma lahusvarast, näiteks päritud rahast, võid vara jagamisel nõuda hüvitist.

Ühe laenust vabastamiseks ei piisa teie kahe kokkuleppest. Laenu üleminek teisele on võimalik ainult panga nõusolekul. Pank otsustab ise ja hindab tavaliselt, kas see, kes jääb, suudab laenu üksi maksta. Kuni pank pole nõusolekut andnud, vastutate mõlemad edasi.

Seepärast lepi kohe kokku, kes makseid tasub ja kuidas te omavahel arveldate, ning pane see kirja. Nii ei jää ükski makse ootele, kuni vara jagamine käib.

Kes jääb koju elama

Abielus võib lahus elamise ajal nõuda, et kodu antaks Sulle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Teine abikaasa võib siis nõuda õiglast kasutustasu. Lahutusel võib kumbki paluda kohtul kodu kasutamise kindlaks määrata ja kohus arvestab eelkõige laste heaoluga. Kui kodu kuulub ainult teisele abikaasale, annab kohus selle Sinu kasutusse üksnes siis, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks, ja võib määrata kasutustasu.

Vabaabielus kasutavad kaasomanikud kodu kokkuleppel ja kumbki võib seda kasutada nii, et see ei takista teise kaaskasutust. Kui kodu on ainult partneri nimel, ei anna vabaabielu Sulle õigust sinna elama jääda. Leppige kokku mõistlik väljakolimise aeg.

Kui elate koos lastega, käivad elatis ja suhtluskord samade reeglite järgi nagu abielus.

Mida saad ise teha

1. Vaata kinnistusraamatust, kelle nimel kodu on ja mis osades.
2. Kui olete abielus, kontrolli varasuhet: kas valisite varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe ja kas teil on abieluvaraleping.
3. Küsi pangalt, kas üks saab laenu üle võtta ja mis tingimustel.
4. Ära lükka jagamist pikalt edasi ja lase kodu turuhind hinnata, et väljamakse summa ei oleks arvamuste vaidlus. Kui üks jääb seni koju elama, leppige kirjalikult kokku, kas ja kui palju ta selle eest maksab.
5. Pane kokkulepe kirja. Kinnisvara üleandmiseks on vaja notarit. Enne allkirjastamist tasub kokkulepe juristil üle vaadata lasta, sest hiljem on seda palju raskem muuta.

Korduma kippuvad küsimused

Loe ka: perekonnaõiguse jurist: lahutus, elatis ja vara jagamine ja mida teha, kui teine vanem ei maksa elatist.