Elatis - kõige sagedasem küsimus
Elatis ei ole karistus ega kingitus - see on lapse õigus mõlema vanema ülalpidamisele. Elatise alammäära arvutamiseks on seaduses valem: baassumma, millele lisandub 3% eelmise aasta Eesti keskmisest brutopalgast. Sellest arvatakse maha osa lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest, praktikas tavaliselt pool lapsetoetusest. Summat vähendatakse, kui laps veedab kohustatud vanemaga aasta keskmisena 7-15 ööpäeva kuus, ja sama pere järgmiste laste puhul 15% võrra, välja arvatud mitmike ja üle kolmeaastase vanusevahega laste korral. Mõjuval põhjusel võib kohus elatist vähendada ka alla selle summa.
Kaks asja, mida vanemad kõige sagedamini valesti teavad: suuline kokkulepe elatise osas ei kaitse Sind, kui teine pool ümber mõtleb, ja elatist saab nõuda ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne kohtusse pöördumist, nii et pikalt oodata ei tasu.
Kui teine vanem ei maksa, ei pea Sa lihtsalt ootama - kohtuotsuse või sellise notariaalse kokkuleppe alusel, milles teine vanem on nõustunud kohese sundtäitmisega, saab elatise anda kohtutäiturile sissenõudmiseks.