veebruar 18, 2021

Kinkeleping – mida pead sellest teadma?

HUGO.legali juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingust taganemine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab HUGO.legali jurist kinkelepingule eelistada testamenti.

Kinkeleping

Kinkeleping sõlmitakse üldjuhul kinnisvara kinkimiseks kas peresiseselt või siis tuttavatele, kusjuures kinkijale jääb isiklik kasutusõigus kinkeobjekti kasutamiseks kuni oma maise teekonna lõpuni üksnes juhul, kui selles on kinkelepingus notariaalselt kokku lepitud. Viimasel ajal on kinkelepingus hakatud sätestama ka hoolduskohustust, mis tähendab seda, et kinke saajal on teatud kohustused kinkija ees, näiteks toidu ostmine, ravikulude katmine ning kinkija transportimine.

HUGO.legali jurist Kristel Kangilaski sõnul annab võlaõigusseadus teatud tingimustel võimaluse kinkelepingust taganemiseks, kuid praktikas on kinkelepingust taganemine väga keeruline. “Inimsuhted muutuvad seda keerulisemaks, mida suurem hulk raha või vara on kaalul. Kinkelepingu puhul eeldatakse üldjuhul, et kinke saaja hoolitseb kinke tegija eest ning suhted püsivad head. Paraku oleme juristidena näinud palju olukordi, kus kinkija ja kinke saaja omavaheline läbisaamine on peale kinkelepingu tegemist muutunud ning sellega koos on kinkijal tekkinud soov kinkelepingust taganeda. Ent kui kinkeleping on sõlmitud ja omaniku ülemineku kanne kinnistusraamatus tehtud, siis lepingust taganeda on väga keeruline,” sõnas Kangilaski.

Kangilaski soovitab kinkelepingu asemel kaaluda testamendi tegemist, kuna seda on võimalik muuta kasvõi kümme korda päevas. “Testament on olemuslikult väga sarnane kinkelepinguga – inimene saab otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta oma vara jätab. Oluline erinevus nende kahe tehingu vahel on just võimalus tehingust taganemiseks – kinkelepingust taganeda on keeruline ning kulukas, seevastu testamenti saab muuta igal hetkel ning see asjaolu peaks ka testamendi saajaid motiveerima häid suhteid hoidma ning kokkulepitust kinni pidama,” lisas Kangilaski.

Miks on kinkelepingust raske taganeda?

Kõige suuremaks takistuseks on asjaolu, et kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed kui formaalsed eeldused. Formaalsed eeldused kinkelepingust taganemise korral tähendavad seda, et jälgida tuleb kinkelepingust taganemise tähtaega ning kinkelepingust taganemiseks peab kinkija tegema taganemisavalduse. Materiaalse eeldusena peab esinema alus kinkelepingust taganemiseks. Seda, et kinkelepingust taganemise eeldused on täidetud, peab tõendama kinkija, mis võib praktikas osutuda keeruliseks ning sageli ka võimatuks.

Millise seaduse alusel ning millistel tingimustel on võimalik kinkelepingust taganeda?

Kui kinkeleping on täidetud, võib vastavalt VÕS § 268 kohaselt kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel:

1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;

2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;

3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Lisaks tuleb arvestada, et VÕS § 270 lg 1 alusel kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Miks soovitakse kinkelepingut muuta/tühistada?kinkelepingu sõlmimine

Tavaelus sõlmitakse kinkelepinguid eelkõige juhul, kui kinkelepingu lepinguesemeks on kinnisvara. Kõige tavapärasem põhjus, millal hakatakse juba sõlmitud kinkelepingu tühistamist kaaluma on situatsioon, kui kinkija arvab, et kinke saaja käitub temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud sooritused tegemata. VÕS § 268 kohaselt – kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel.

Ennekõike on kinkelepingust taganemise põhjuseks kinkija suhtes isikliku kasutusõiguse või siis lepingus sätestatud ülalpidamiskohustuse mittetäitmine. Isikliku kasutusõiguse all mõistetakse kinkelepingus sätestatud kinkija õigust elada kuni oma elu lõpuni kinkelepingu objektiks olevas korteriomandis või siis kinnistul asuvas elamus. Ülalpidamiskohustus tähendab tavapäraselt kinke saaja kohustusi kinkija ees, st. lepingus lepitakse kokku selles, milliseid kinkija kulutused jäävad kinke saaja kanda (eluaseme, toidu, ravi jne kulud).

Praktikas on kinkelepingust taganemine väga raske

Võlaõigusseadus annab teatud tingimustel võimaluse kinkelepingust taganemiseks, kuid praktikas on kinkelepingust taganemine väga raske. Kõige suuremaks takistuseks on asjaolu, et kuna tegemist on lepingust taganemisega, peab lepingust taganeja (kinkija) enne lepingust taganemist kasutama vastavaid õiguskaitsevahendeid ja andma kingisaajale aega lepingu rikkumist kõrvaldada ja lepingut kohaselt täita. Pahatihti ongi need seadusest tulenevad toimingud tegemata ja sea annab aluse jätta kohtus hagi rahuldamata.

Kui sagedane on see, et kinkelepingu tegija soovib seda muuta/tühistada?

Kui kinkeleping on sõlmitud ja omaniku ülemineku kanne kinnistusraamatus tehtud, siis kinkelepingut enam muuta ei saa. Kinkelepingust taganemise hagiavaldusi esitatakse siis harva, kuna teadlikkus kinkelepingute sõlmimisel on kasvanud. Siinkohal oleks hea üles kutsuda tulevasi potentsiaalseid kinkelepingu pooli enne konsulteerima juristiga võimaliku tehingu tingimuste ja tagajärgede osas.

Mis asi on kinkeleping ning kuidas seda sõlmitakse?

Kinkeleping on Võlaõigusseaduse § 259 kohaselt leping, milles kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkida võib nii vallasvara, kinnisvara, kui ka õigusi, sisuliselt on tegemist ühepoolse tehinguga. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Tavapraktikas sõlmitakse kinkelepinguid enamjaolt kinnisvara kinkimiseks ning sellisel juhul peab olema kinkeleping sõlmitud notariaalselt.