Maksehäire kustutamine: kui kaua võib võlg registris olla

20 november, 2026
Lugemine: 5 minutit
Maksehäire kustutamine: kui kaua võib võlg registris olla
Kirjutisega seonduvad märksõnad:

Artikkel põhineb HUGO.legal 2020. aasta artiklil. Uuendatud novembris 2026 kehtiva seaduse järgi.

Maksehäire registris võib takistada laenu, liisingu või isegi üürikorteri saamist. Seadus seab maksehäirete avaldamisele piirid: millal võib võla registrisse kanda, kui kaua seda tohib näidata ja millal tuleb see kustutada. Siit leiad, kuidas oma maksehäiret kontrollida ja mida teha, kui see on registris põhjendamatult.

Lühidalt

  • Võlga tohib registris näidata alles siis, kui maksetähtajast on möödas vähemalt 30 päeva.
  • Tasutud võlga tohib näidata kuni viis aastat tasumisest. Tasumata võla puhul hakatakse viit aastat lugema alles nõude aegumisest.
  • Avaldamine ei ole lubatud, kui see kahjustaks Sinu õigusi ülemäära.
  • Kui esitad registrile vastuväite ehk nõuad kirjalikult, et kannet enam ei näidataks, tohib aegunud võlga Riigikohtu järgi näidata ainult erandjuhul.
  • Oma andmeid saad registrilt küsida ja vale kande vastu esitada vastuväite.

HUGO jurist vaatab Sinu maksehäire ja võla dokumendid üle alates 39 € / 30 min. Vaata hindu

Mis on maksehäireregister

Maksehäireregister on andmekogu, kuhu ettevõtted kannavad andmeid tasumata võlgade kohta. Seda kasutavad pangad, liisingufirmad, sideettevõtted ja üürileandjad, et hinnata, kas inimene suudab oma kohustusi täita. Eestis on kaks suuremat registrit: Creditinfo maksehäireregister ja OÜ Krediidiregister (taust.ee).

Seadus lubab võlaandmeid teistele edastada ainult krediidivõimelisuse hindamiseks või muul samasugusel eesmärgil. Enne peab võlausaldaja või register kontrollima, et andmed on õiged ja et neid tohib edastada. Iga edastamine tuleb kirja panna.

Enne avaldamist peab võlgnik saama teate (vt allpool). Sageli antakse ka lisatähtaeg: kui võlg selle aja jooksul tasutakse, registris seda ei avaldata.

Millal maksehäiret avaldada ei tohi

Isikuandmete kaitse seaduse järgi ei tohi võlaandmeid maksehäireregistri jaoks koguda ega edastada muu hulgas siis, kui:

  • maksetähtajast on möödas vähem kui 30 päeva;
  • võla tasumisest või aegumisest on möödas rohkem kui viis aastat;
  • see kahjustaks ülemäära Sinu õigusi või vabadusi.

Kui kaua võlg registris näha on

Seaduses on viie aasta piir. Seda ei loeta võla tekkimisest, vaid sellest, kui võlg on tasutud või nõue aegunud.

  • Tasutud võlg: kuni viis aastat tasumisest.
  • Tasumata tavaline võlg, näiteks arve või laenumakse: nõue aegub üldjuhul kolme aastaga, kokku seega umbes kaheksa aastat.
  • Tasumata võlg, mille kohus on välja mõistnud: nõue aegub üldjuhul kümne aastaga otsuse jõustumisest, kokku seega umbes 15 aastat. Aeg võib olla pikem, kui aegumine vahepeal uuesti algab.

Ülaltoodud tähtajad on seaduse ülempiirid, mitte kohustuslik kestus. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on täispikk viis aastat põhjendatud ainult kõige tõsisemate rikkumiste korral. Creditinfo näitab tasumata võlga üldjuhul kaheksa aastat, tahtliku rikkumise korral kuni 15 aastat.

Register peab iga kande puhul hindama, kas nii pikk näitamine on põhjendatud. Arvesse lähevad näiteks võla suurus ja vanus ning see, kas võlg on aegunud. Kui nõue on aegunud ja Sa esitad vastuväite, tohib register kannet edasi näidata ainult erandjuhul (vt allpool).

Varem räägiti 13 aastast: kümme aastat aegumist ja lisaks kolm aastat, mida lubas enne 2019. aastat kehtinud seadus.

Vastuväide ja Riigikohtu otsus

Riigikohus selgitas 30. jaanuaril 2026 (asi nr 3-23-1409), mis saab siis, kui inimene esitab kande kohta vastuväite. Sel juhul peab register tõendama, et kande näitamiseks on kaalukas põhjus, mis on tähtsam kui Sinu huvid. Aegunud võla puhul on selline põhjus olemas ainult erandjuhul. Erand võib olla näiteks see, kui on tugev alus arvata, et inimene jätab ka edaspidi võlad maksmata.

Aegunud võlg ei näita, kas inimene suudab laenu tagasi maksta, sest selle tasumisest on õigus keelduda. Küll aga näitab see, kuidas inimene on varem arveid maksnud. Seepärast ei ole avaldamine täielikult keelatud.

Riigikohus märkis ka, et Eestis ei ole seadust, mis lubaks registril otsustada avaldamise üle ainult automaatselt, ilma et inimene asja sisuliselt üle vaataks.

Sina pead välja tooma konkreetsed asjaolud, miks kanne Sind ülemäära kahjustab. Sa ei pea tõendama, et Sulle on juba mõnest teenusest ära öeldud. Piisab, kui põhjendad usutavalt, et selline oht on olemas.

Ainuüksi see, et Sa võlga ei tunnista, ei ole üldjuhul alus kande kustutamiseks. Kui aga väidad konkreetselt, et võlga ei ole või summa on vale, peab register seda sisuliselt kontrollima ja võlausaldaja kinnitusest ei pruugi piisata. Kui vaidled võla üle või ootad vastust oma vastuväitele, on Sul õigus nõuda, et register piiraks selleks ajaks kande näitamist. Näiteks Creditinfo näitab põhjendatud vaidlustuse korral kuni kuus kuud ainult vaidlustatud maksehäirete arvu, ilma summa ja kuupäevata.

Sind peab enne avaldamist teavitama

Tavaliselt teavitab võlausaldaja. Kui tema seda ei tee, peab teavitama register. Teatest peab selguma, millist võlga see puudutab, millisele registrile andmed lähevad ja mis tingimustel kanne avaldatakse. Aastaid tagasi lepingus antud üldisest hoiatusest ei piisa.

Aegumine ja maksehäire

Lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat, tahtliku rikkumise korral kümme aastat. Ainuüksi see, et jätsid võla maksmata, ei tee rikkumist tahtlikuks. Kokkulepitud tasu (näiteks teenuse arve) puhul algab aegumine selle aasta lõpust, mil maksetähtaeg saabus.

Kohtuotsuse või maksekäsuga kinnitatud nõue aegub üldjuhul kümne aastaga otsuse jõustumisest. Kui kohus on välja mõistnud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitise või kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, on tähtaeg 20 aastat. Aegumistähtaeg algab ühe korra uuesti: siis, kui võlausaldaja annab otsuse esimest korda kohtutäiturile.

Aegumine algab uuesti, kui oled võla vahepeal tunnustanud, näiteks teinud osamakse või palunud maksegraafikut. Kohtutäiturile tehtud makse aegumist ei katkesta. Aegumine peatub, kui võlausaldaja esitab hagi või maksekäsu avalduse, ja jätkub pärast menetluse lõppu.

Kui oled aegumisele tuginenud ja kanne on endiselt registris, esita registrile vastuväide. Kuidas aegumisele tugineda, loe artiklist mida teha, kui inkasso nõue tuli.

Mida saad ise teha

  1. Küsi oma andmeid. Sul on õigus küsida registrilt tasuta, milliseid andmeid ta Sinu kohta hoiab ja näitab, kust need pärinevad ja kellele neid on edastatud. Kirjuta mõlemale: Creditinfole ja taust.ee registrile.
  2. Kontrolli kannet. Vaata, kas võlg on päriselt Sinu oma, kas summa klapib, kas see on juba tasutud ja mis kuupäevad kandes on.
  3. Kontrolli tähtaegu. Kui võla tasumisest või aegumisest on möödas üle viie aasta, ei tohi kannet enam näidata. Kui nõue on aegunud, on Sul hea alus esitada vastuväide.
  4. Esita registrile vastuväide kirjalikult. Too välja konkreetsed põhjused, miks kanne on vale või kahjustab Sind ülemäära, ja lisa tõendid, näiteks maksekinnitus. Allkirjasta kiri digitaalselt, siis on Sinu isik kindlalt tuvastatud. Register peab vastama ühe kuu jooksul, keerulisel juhul võib ta tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra.
  5. Kui register keeldub või ei vasta, saad esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda kohtusse. Inspektsioon ei hinda, kas võlg on olemas. Kui vaidled võla enda üle, lahendab selle kohus.

Kuidas HUGO aitab

HUGO jurist vaatab Sinu maksehäire ja võla dokumendid üle, hindab, kas kanne on lubatud või nõue aegunud, ja aitab koostada vastuväite. Vastus tavaliselt mõne tunni jooksul, hiljemalt 1 tööpäevaga.

Ühekordne nõustamine

alates 39 € / 30 min

Sobib, kui tahad lasta üle vaadata ühe konkreetse küsimuse, näiteks maksehäire kande või inkasso nõude.

  • Enne broneerimist näed juristi hinda, kogemust ja rahuloluhinnangut.
  • Keerulisema juhtumi korral saad enne täpse ajamahu pakkumise.

Broneeri jurist

Soovitame

HUGO+ liikmelisus

119 € / aastas

Sobib, kui tahad, et jurist oleks käepärast ka edaspidi, näiteks uute nõuete või lepingute puhul.

  • Iga uue juriidilise teema esimesed 30 minutit liikmetasu sees.
  • Kehtib kogu perele.
  • Vähem kui 10 € kuu kohta.

Liitu HUGO+

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua võib maksehäire registris olla?

Tasutud võlga tohib näidata kuni viis aastat tasumisest. Tasumata võla puhul hakatakse viit aastat lugema alles nõude aegumisest. Tavalise võla puhul teeb see kokku umbes kaheksa aastat, kohtus välja mõistetud võla puhul umbes 15. Kui esitad vastuväite, tohib aegunud võlga näidata ainult erandjuhul.

Maksin võla ära. Kas maksehäire kaob kohe?

Mitte tingimata. Tasutud võlg võib jääda registris nähtavaks kuni viis aastat. Kui leiad, et nii pikk avaldamine kahjustab Sind ülemäära, esita registrile vastuväide ja too välja põhjused.

Kas aegunud võlga võib maksehäireregistris näidata?

Iseenesest kanne ei kao: seadus lubab aegunud võlga näidata kuni viis aastat pärast aegumist. Kui aga esitad vastuväite, tohib register kannet edasi näidata ainult erandjuhul ja peab seda ise tõendama. Kui ta ei tõenda, peab ta kande kustutama. Kui ta keeldub, saad pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtusse.

Kuhu pöörduda, kui maksehäire on vale?

Kõigepealt kirjuta registrile ja võlausaldajale. Kui register kannet ei paranda või ei vasta, saad esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda kohtusse.

Kas maksehäireregister ja uus krediiditeaberegister on sama asi?

Ei. Krediiditeabe jagamise seadus (vastu võetud juunis 2026) loob eraldi registri, mida laenuandjad saavad kasutada 2029. aasta märtsist. Sinna kantakse tarbijakrediidi lepingud ja nende seis, sealhulgas üle 14 päeva hilinenud maksed, et laenuandja saaks hinnata, kas laenuvõtja suudab laenu tagasi maksta. Maksehäireregistris on ainult maksehäired ehk võlad, mis jäid tähtajaks tasumata. Muid laene ja kohustusi seal ei ole.

Andmekaitse Inspektsioon uuendab praegu maksehäirete avaldamise juhendit: kavand avaldati oktoobris 2026 ja avalik konsultatsioon lõppes 15. novembril 2026. Kui uus juhend kinnitatakse, vaatame artikli üle.

Loe ka: võlgade jurist: inkasso, maksekäsk ja kohtutäitur, mida teha, kui inkasso nõue tuli ja kui palju viivist tohib nõuda.

Hinda

Kas artikkel oli kasulik?

Kättesaadavaim õigusabi

Valideeritud juristid, tõestatud kogemus

Kättesaadavaim õigusabi Kättesaadavaim õigusabi

100 000+

õigusjuhtumit lahendatud

215 000+

tundi õigusabi

iga 20.

Eesti elanik on Hugot kasutanud