Viivis: kui palju tohib nõuda ja kuidas seda arvutada

9 november, 2026
Lugemine: 4 minutit
viivis intress
Kirjutisega seonduvad märksõnad:

Artikkel põhineb HUGO.legal juristi Merike Roosilehe 2020. aasta kommentaaril. Uuendatud novembris 2026 kehtiva seaduse järgi.

Inkassofirmade levinud praktika on nõudele viivise lisamine. Seadus ütleb selgelt, kui palju viivist võib nõuda, millelt seda tohib arvestada ja kui palju tohib küsida meeldetuletuskirjade eest. Siit leiad 2026. aasta numbrid ja levinumad vead inkassonõuetes.

Lühidalt

  • Seadusjärgne viivisemäär on 2026. aasta teisel poolel 10,40% aastas.
  • Määr pannakse paika iga poolaasta kohta eraldi, sest see sõltub Euroopa Keskpanga intressimäärast.
  • Viivist ei tohi arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ega viiviselt.
  • Tarbijalt tohib pärast lepingu lõppu sissenõudmiskuludeks küsida kokku kuni 30-50 eurot, olenevalt võla suurusest.
  • Laenu, järelmaksu ja krediitkaardi puhul ei tohi viivis olla seadusjärgsest kõrgem.
  • Liiga suure viivise vähendamist saab nõuda.

Mis on seadusjärgne viivisemäär

Kui maksad arve või laenu tagasi hiljem, kui kokku lepitud, võib võlausaldaja nõuda viivist alates päevast, mil makse muutus sissenõutavaks, kuni võla tasumiseni.

Seadusjärgne viivisemäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Arvesse läheb viimane intressimäär enne 1. jaanuari või 1. juulit ja see kehtib terve poolaasta.

Periood Euroopa Keskpanga määr Viivisemäär aastas Viivisemäär päevas
1.7.-31.12.2026 2,40% 10,40% umbes 0,0285%
1.1.-30.6.2026 2,15% 10,15% umbes 0,0278%

Kui hilinemine ulatub üle poolaasta piiri, arvestatakse iga perioodi viivist selle perioodi määraga.

Näide: kui 1000-eurose arve tasumisega hilined 100 päeva, on seadusjärgne viivis umbes 28,50 eurot (1000 × 10,40% × 100 / 365).

Kui lepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepingu intressimäär.

Laen, järelmaks või krediitkaart: tarbijakrediidi puhul ei tohi viivis olla kõrgem kui seaduses sätestatud viivisemäär. Kokkulepe, mis lubab hilinemise eest nõuda leppetrahvi, on tühine. Krediidiandja ei tohi keelduda ka osamaksete vastuvõtmisest, kui Sa ei suuda korraga kogu summat maksta.

Viivist ei pea maksma aja eest, mil Sa ei saanud maksta, sest võlausaldaja ise keeldus makset vastu võtmast, või kui Sul oli õigus maksmisest keelduda.

Intress ja viivis ei ole sama asi

Intress on tasu raha kasutamise eest lepingu kehtivuse ajal. Viivis on hüvitis maksmisega hilinemise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt ei saa samalt summalt ja sama aja eest nõuda korraga intressi ja viivist. Näiteks osamaksetega laenu puhul võib tähtaegselt põhiosalt intress edasi joosta, samal ajal kui hilinenud osamaksele arvestatakse viivist.

Seadus keelab viivise arvestamise sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt. Kui leping ütleb teisiti, on see kokkulepe tühine.

Inkassofirmade levinud vead

Inkassofirma pakub sageli maksegraafikut, kus kogu võlale, sealhulgas varasemale intressile ja viivisele, lisandub uus intress. Riigikohtu praktika järgi (3-2-1-175-14) võib sellist intressi kokku leppida. Kui aga hilined graafiku osamaksega, ei tohi viivist arvestada sellelt osalt, mis koosneb varasemast intressist ja viivisest. Erand võib olla siis, kui maksegraafik on sisuliselt kompromissileping. Seda peab tõendama võlausaldaja.

Seepärast tuleb maksegraafiku puhul välja selgitada, milline osa nõutavast summast on põhivõlg, milline intress ja milline viivis. Alles siis on näha, kas nõue on õigesti arvutatud.

Oluline on ka see, millises järjekorras Sinu makseid arvestatakse:

  • Laenu, järelmaksu ja krediitkaardi puhul lähevad maksed esmalt sissenõudmiskulude, siis põhivõla, siis intressi ja viimasena muude kohustuste katteks.
  • Muude võlgade puhul, näiteks arve, lähevad maksed esmalt kulude, siis sissenõutavaks muutunud intressi ja alles lõpuks põhivõla katteks. Seetõttu võib põhivõlg väheneda aeglasemalt, kui ootad.

Kui palju tohib küsida meeldetuletuskirjade eest

Tarbijalt tohib sissenõudmiskulusid küsida ainult seaduses lubatud piirides.

Lepingu kehtivuse ajal

Iga sissenõutavaks muutunud makse kohta ainult ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Seda võib küsida alles siis, kui enne on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus.

Pärast lepingu lõppu

Kokku kuni 30 eurot, kui võlg on kuni 500 eurot. Kuni 40 eurot, kui võlg on 500-1000 eurot. Kuni 50 eurot, kui võlg on üle 1000 euro.

Kui võlal on kaasvõlgnik või käendaja, võivad need summad nii lepingu ajal kui ka pärast selle lõppu iga sellise isiku kohta suureneda.

Pärast lepingu lõppu tohib esimese tasulise kirja saata kõige varem 7 päeva pärast lepingu lõppu ja järgmise kõige varem 7 päeva pärast eelmist. Suuremaid sissenõudmiskulusid tohib nõuda ainult erandlikel juhtudel, näiteks kui sissenõudmine on olnud erakordselt keerukas. Sinu kahjuks nendest reeglitest kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.

Liiga suurt viivist saab vähendada

Seadus lubab nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist. Vähendamise üle otsustab kohus, ise seda maha arvata ei saa. Seda saab nõuda ka maksekäsu kiirmenetluses vastuväites. Vähendamist tuleb nõuda enne maksmist, sest pärast tasumist seda enam nõuda ei saa.

Samamoodi saab nõuda sissenõudmiskulude vähendamist. Siis arvestatakse muu hulgas seda, kas esitasid nõude kohta varem vastuväiteid või hoopis tunnistasid nõuet.

Muude tarbijalepingute puhul, näiteks side, kommunaalteenuste või õppetasu eest, kehtib Riigikohtu praktika (3-2-1-25-16). Selle järgi eeldatakse, et tüüptingimustes on tühine viivisemäär, mis ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda. 2026. aasta teisel poolel on see üle 31,2% aastas. Olenevalt asjaoludest võib tühine olla ka madalam määr. Sellisel juhul tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras.

„Võlgnik ei pruugi alati teada kõiki neid seaduse nüansse, mistõttu on oluline oma õiguste kaitseks lasta juristil inkassonõue üle vaadata enne, kui ebaseaduslik nõue omaks võtta,“ soovitab Merike Roosileht.

Mida saad ise teha

  1. Küsi inkassofirmalt nõude kirjalik jaotus: põhivõlg, intress, viivis ja sissenõudmiskulud eraldi.
  2. Kontrolli, millest alates ja mis määraga viivist arvestati. Seadusjärgne määr on 2026. aasta teisel poolel 10,40% aastas.
  3. Vaata, kas viivist on arvestatud ka intressilt või viiviselt. Seda seadus ei luba.
  4. Liida kokku meeldetuletuskirjade tasud ja võrdle neid seaduse piiridega.
  5. Vaata, kas nõue võib olla aegunud. Lepingust tulenev nõue aegub üldjuhul kolme aastaga, aga kohus arvestab aegumist ainult siis, kui Sa sellele ise tugined.
  6. Ära tunnista nõuet ega sõlmi maksegraafikut enne, kui nõue on üle kontrollitud. Nõude tunnistamine mõjutab ka selle aegumist.

Kuidas HUGO aitab

HUGO jurist vaatab Sinu inkassonõude üle ja ütleb, kas viivis ja kulud on arvutatud seaduse järgi. Esmanõustamine alates 39 € / 30 min, vastus tavaliselt mõne tunni jooksul, hiljemalt 1 tööpäeva jooksul.

Broneeri juristVõlgade jurist

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas viivist arvutada?

Korruta võla summa aastase viivisemääraga ja hilinetud päevade arvuga ning jaga tulemus 365-ga. Näiteks 500-eurose võla puhul, millega oled hilinenud 60 päeva, on seadusjärgne viivis 2026. aasta teisel poolel umbes 8,55 eurot (500 × 10,40% × 60 / 365).

Kas inkassofirma võib nõuda viivist ka intressilt?

Mitte sissenõutavaks muutunud intressilt. Viivist ei tohi arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ega viiviselt ning sellele vastupidine kokkulepe on tühine.

Kui palju tohib inkassofirma meeldetuletuskirja eest küsida?

Pärast lepingu lõppu tohib tarbijalt küsida kokku kuni 30, 40 või 50 eurot, olenevalt sellest, kas võlg on kuni 500 eurot, 500-1000 eurot või üle 1000 euro. Esimese kirja eest vastavalt kuni 15, 20 või 25 eurot ja kahe järgmise eest kuni 5 eurot kummagi eest.

Miks viivisemäär muutub?

Seadusjärgne viivisemäär koosneb Euroopa Keskpanga intressimäärast ja 8 protsendipunktist. Arvesse läheb Keskpanga viimane määr enne 1. jaanuari või 1. juulit ning see kehtib terve järgmise poolaasta.

Loe ka: võlgade jurist: inkasso, maksekäsk ja kohtutäitur ja inkasso võlgade sissenõudmine: mida inkasso tohib ja mida mitte.

Hinda

Kas artikkel oli kasulik?

Kättesaadavaim õigusabi

Valideeritud juristid, tõestatud kogemus

Kättesaadavaim õigusabi Kättesaadavaim õigusabi

100 000+

õigusjuhtumit lahendatud

215 000+

tundi õigusabi

iga 20.

Eesti elanik on Hugot kasutanud