Ostsid eraisikult kasutatud asja – millised õigused sul tegelikult on?

Kasutatud asja ostmine on hea võimalus saada soovitud ese uuest soodsamalt. Olgu selleks telefon, mööbel, kodumasin või auto – kui asi on heas korras, võib eraisikult ostmine olla mõistlik valik.

Aga mis saab siis, kui pärast ostu selgub, et asi ei ole päris selline, nagu müüja lubas? Kasutatud asja puhul võib tekkida tunne, et ostsidki ju kasutatud asja ja pead lihtsalt arvestama, et see ei ole uueväärne.

Tegelikult ei tähenda kasutatud asja ostmine seda, et müüja ei vastuta millegi eest. Samas ei kehti eraisikult ostes kõik samad reeglid, mis tarbijal ettevõtjalt ostes.

Seega – millised õigused sul kasutatud asja ostjana tegelikult on ja mida teha siis, kui pärast ostu ilmneb probleem?

Kellelt sa asja ostsid?

See on üks esimesi küsimusi, mida tuleb hinnata.

Oluline ei ole ainult see, kas müüja on formaalselt eraisik või ettevõte. Tähtis on ka see, kas müüja tegutses asja müües oma majandus- või kutsetegevuses.

Kui müüja tegutseb asja müües oma majandus- või kutsetegevuses, võivad tegemist olla tarbijalemüügi reeglitega. Kui müüja ei tegutse asja müües oma majandus- või kutsetegevuses, on tegemist üldjuhul eraisikutevahelise müügiga.

Eraisikutevahelisele müügilepingule kohalduvad võlaõigusseaduse müügilepingu reeglid. See tähendab, et ka eraisikult ostes peab müüja üldjuhul andma üle asja, mis vastab sellele, milles pooled kokku leppisid.

Samas ei kohaldu sellisele tehingule kõik tarbijalemüügi erireeglid.

Kas eraisikult ostes kehtib 14-päevane taganemisõigus?

Üldjuhul ei.

Eraisikult ostes ei ole ostjal samasugust 14-päevast põhjust avaldamata taganemisõigust nagu tarbijal teatud ettevõtjaga sõlmitud kauglepingute puhul.

See tähendab, et lihtsalt ümbermõtlemine või asja mittesobimine ei anna eraisikult ostes üldjuhul õigust asja tagastada ja raha tagasi nõuda.

Olukord on teistsugune siis, kui asi ei vasta lepingutingimustele või esineb muu seaduses sätestatud alus õiguskaitsevahendi kasutamiseks.

Kas müüja peab vastutama, kui asi läheb pärast ostu katki?

Oluline ei ole ainult see, millal sa probleemi märkasid. Oluline on ka see, millal puudus või selle tekkepõhjus tegelikult olemas oli.

Müüdav asi peab vastama lepingutingimustele. See hõlmab muu hulgas seda, milles pooled asja omaduste või seisukorra kohta kokku leppisid ja mida müüja asja kohta lubas.

Müüja vastutab üldjuhul selle eest, kui asi ei vastanud lepingutingimustele juba asja üleandmise ajal, isegi kui puudus tuleb ostjale nähtavale alles hiljem.

Näide. Müüja võib müüa telefoni kirjeldusega „ekraan terve ja kõik funktsioonid töötavad“, kuid pärast ostu ilmneb, et telefonil oli juba üleandmise ajal varjatud sisemine kahjustus, mille tõttu ekraan või mõni muu funktsioon lakkab töötamast. Sellisel juhul võib olla tegemist lepingutingimustele mittevastavusega, kuigi probleem tuli nähtavale alles pärast ostu. Kui telefon anti aga üle töötava ja terve ekraaniga ning ostja pillas selle hiljem maha, ei ole tegemist müüja vastutusalasse kuuluva puudusega.

Seega ei tähenda probleemi ilmnemine pärast ostu automaatselt seda, et müüja vastutab. Samuti ei tähenda probleemi hilisem ilmnemine automaatselt seda, et müüja ei vastuta.

Kes peab varjatud puudust tõendama?

See on üks olulisemaid erinevusi eraisikutevahelise müügi ja tarbijalemüügi vahel.

Eraisikutevahelises müügis peab üldjuhul ostja tõendama, et asi ei vastanud lepingutingimustele ning et puudus või selle tekkepõhjus oli olemas juba asja üleandmise ajal.

Tarbijalemüügist erinevalt ei kehti siin ostjat abistav seaduslik eeldus, mille kohaselt teatud aja jooksul pärast üleandmist ilmnenud puuduse puhul eeldatakse selle olemasolu juba üleandmisel.

See tähendab, et kui näiteks kasutatud telefonil tekib mõni päev pärast ostu tõsine rike, ei piisa üksnes sellest, et rike ilmnes kiiresti pärast ostu. Ostjal võib olla vaja tõendada, et probleemi põhjus oli olemas juba telefoni üleandmise ajal.

Tehnilise eseme puhul võib selleks olla vajalik diagnostika või spetsialisti kirjalik hinnang.

Riigikohus on selgitanud, et asja üleandmise ajal esinenud lepingutingimustele mittevastavust peab üldreeglina tõendama ostja.

Kas ostja enda kontroll enne ostmist mõjutab tema õigusi?

Jah.

Kasutatud asja ostes on täiesti tavaline, et ostja vaatab asja enne maksmist üle ja võimalusel proovib selle toimimist.

Kõiki puudusi ei ole aga alati võimalik kohapeal avastada. Kui puudus on varjatud ja seda ei olnud ostjal mõistlikult võimalik enne ostu märgata, võib ostjal olla õigus sellele hiljem tugineda.

Oluline on ka see, mida ostja puuduse kohta ostmise hetkel teadis või pidi teadma.

Kui puudus oli ostjale teada või asja seisukorrast selgelt nähtav, ei saa ostja üldjuhul hiljem samale puudusele tugineda.

Näiteks kui ostja näeb enne maksmist, et telefoni ekraan on katki, ja ostab telefoni sellest hoolimata, ei saa ta hiljem nõuda raha tagasi üksnes põhjusel, et telefonil oli katkine ekraan.

Seetõttu tasub kasutatud asja ostmisel pöörata tähelepanu nii asja tegelikule seisukorrale kui ka sellele, mida müüja selle kohta ütleb.

Mida müüja kuulutuses lubas?

Eraisikult ostes võib müüja antud info olla hilisema vaidluse puhul väga oluline.

Näiteks võib müüja kirjutada:

• „väga heas korras“;
• „kõik funktsioonid töötavad“;
• „aku peab terve päeva“;
• „ekraan on kriimuvaba“.

Sellised väited võivad aidata kindlaks teha, millistele tingimustele ostja võis asja ostmisel tugineda.

Samas tuleb arvestada asja vanust, hinda, senist kasutust ja üldist seisukorda. Kasutatud asja puhul ei tähenda näiteks „väga heas korras“ tingimata seda, et ese peab olema täiesti uus või ilma ühegi kasutusjäljeta.

Kasutatud telefoni puhul võib näiteks mõningane aku kulumine olla tavapärane. Puudusega võib olla tegemist siis, kui aku seisund on võrreldes kokkulepituga oluliselt halvem või telefon ei ole seetõttu enam tavapäraselt kasutatav.

Samuti ei pruugi väike kriim või täke kasutatud asja puhul olla puudus, kui pooled leppisid kokku kasutatud ja töökorras telefonis ning selline kasutusjälg ei mõjuta telefoni tavapärast kasutamist.

Teisiti võib olukord olla siis, kui müüja lubas sõnaselgelt, et telefon on kriimuvaba, kuid ostja avastab pärast ostu, et kriim oli telefonil juba üleandmise ajal.

Pea meeles. Marketplace’i, Facebooki või mõne muu platvormi kaudu ostes tasub teha kuulutusest ja müüjaga peetud vestlusest kuvatõmmised ning need alles hoida. Ära eelda, et kuulutus või vestlus säilib pärast ostu.

Kas tavapärane kulumine on sama mis puudus?

Ei.

Kasutatud asja puhul tuleb hinnata, mida ostja võis asja vanust, hinda, senist kasutust ja muid asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

Näiteks vana telefoni aku teatav kulumine võib olla kasutatud asja tavapärane omadus. Kui müüja aga lubas, et aku on väga heas seisukorras, või aku on sedavõrd kulunud, et telefon ei ole enam tavapäraselt kasutatav, võib tegemist olla lepingutingimustele mittevastavusega.

Sama põhimõte kehtib ka teiste kasutatud asjade puhul. Auto puhul võivad näiteks läbisõit ja tavapärased kasutusjäljed olla asja seisukorra hindamisel olulised. Samas võib müüja konkreetne lubadus või varjatud tehniline probleem viia teistsuguse tulemuseni.

Seega tuleb alati hinnata konkreetset asja ja seda, milles pooled kokku leppisid.

Kas müüja teadmatus vabastab ta vastutusest?

Mitte automaatselt.

Müüja võib öelda, et tema käes töötas asi korralikult ja ta ei teadnudki, et sellel probleem on. Üldjuhul ei sõltu asja lepingutingimustele vastavuse eest vastutamine üksnes sellest, kas müüja puudusest tegelikult teadis.

Keskne küsimus on endiselt see, kas asi vastas kokkulepitud tingimustele ja kas puudus või selle tekkepõhjus oli olemas juba asja üleandmise ajal.

Müüja teadmine võib muutuda eriti oluliseks näiteks juhul, kui ta soovib tugineda ostja hilinenud teatamisele või kokkuleppele, millega müüja vastutust piiratakse või välistatakse.

Kas „ostja on asja seisukorraga tutvunud ja pretensioone ei ole“ välistab müüja vastutuse?

Mitte tingimata.

Eraisikutevahelises müügis võivad pooled põhimõtteliselt kokku leppida, et müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest piiratakse või välistatakse.

Samas ei tähenda üldine lause nagu „ostja on asja seisukorraga tutvunud ja pretensioone ei ole“ automaatselt seda, et ostja loobus kõigist võimalikest nõuetest ka varjatud puuduste korral.

Eelkõige ei saa müüja vastutuse välistamisele tugineda juhul, kui ta teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid jättis selle ostjale avaldamata.

Seetõttu tasub enne ostmist tähelepanelikult lugeda ka kokkuleppeid, mis puudutavad asja seisukorda ja müüja vastutust.

Kui kiiresti peab müüjale puudusest teatama?

Eraisikutevahelise müügi puhul peab ostja teatama puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama.

Seadus ei näe siin ette kindlat kahekuulist tähtaega.

See tähendab, et kui avastad pärast ostu asja puuduse, ei tasu jääda ootama. Puudusest tuleks müüjale teatada kirjalikult võimalikult kiiresti.

Kui puuduse põhjuse kindlakstegemiseks on vaja diagnostikat või spetsialisti hinnangut, ei pea ostja tingimata ootama hinnangu valmimist, enne kui müüjaga ühendust võtab. Müüjale võib esmalt teatada ilmnenud probleemist ning saata spetsialisti hinnangu hiljem täiendavalt.

Hilinenud teatamine võib kaasa tuua õiguse kaotuse puudusele tugineda, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

Millal saab eraisikult ostetud asja tagastada?

Mitte iga puuduse korral ei saa ostja kohe lepingust taganeda ja kogu ostuhinda tagasi nõuda.

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, tuleb üldjuhul esmalt teatada puudusest müüjale ning nõuda asja parandamist või võimaluse korral asendamist.

Ostja peab andma müüjale võimaluse asja üle vaadata ning puudus kõrvaldada.

Kui müüja keeldub puuduse kõrvaldamisest, ei kõrvalda puudust mõistliku aja jooksul, parandamine ebaõnnestub või puudus on piisavalt tõsine, võivad kõne alla tulla muud õiguskaitsevahendid, sealhulgas hinna alandamine või lepingust taganemine.

Lepingust taganemine ja kogu ostuhinna tagasinõudmine eeldavad üldjuhul olulist puudust.

Kui müüja ei kõrvalda puudust mõistliku aja jooksul, võib teatud tingimustel olla võimalik lasta asi parandada ning nõuda mõistlike parandamiskulude hüvitamist. Vajaduse korral võib kõne alla tulla ka rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine.

Seega ei ole õiguskaitsevahendi valik ainult küsimus sellest, kas asja juures on üldse mingi puudus. Arvestada tuleb puuduse olemust ja tõsidust, poolte kokkulepet ning seda, mida müüja on pärast puudusest teatamist teinud.

Mida teha, kui pärast ostu ilmneb probleem?

Kui avastad kasutatud asjal puuduse, ära hakka seda kohe ise parandama ega lase seda kellelgi teisel parandada.

Esmalt dokumenteeri probleem ja võta müüjaga kirjalikult ühendust. Müüjale tuleb üldjuhul anda võimalus asi üle vaadata ja puudus kõrvaldada.

Oluline. Kui asja enne müüjale teatamist parandada, võib hiljem tekkida vaidlus selle üle, milline probleem algselt esines, mis selle põhjustas ja kas müüjal oleks olnud võimalik puudus ise kõrvaldada.

Samas ei tähenda see, et ostja peab alati jätma asja puutumata. Kui viivitamine võib põhjustada täiendavat kahju või ohustada inimesi või vara, võib olla vajalik teha vältimatud kahju piiravad toimingud. Sellisel juhul tasub olukord võimalikult hästi dokumenteerida ja müüjat viivitamata teavitada.

Kuidas puudusest müüjale teatada?

Pöördumine tasub teha kirjalikult ja võimalikult konkreetselt.

Kirjelda vähemalt:

• mida ja millal ostsid;
• milles pooled kokku leppisid;
• millise puuduse ja millal avastasid;
• mida müüja asja kohta enne ostu ütles või lubas;
• millised tõendid sul puuduse kohta on;
• mida müüjalt soovid.

Kui soovid esitada konkreetse nõude, tasub ka see selgelt kirja panna.

Milliseid tõendeid tasub alles hoida?

Säilita kõik materjalid, mis aitavad hiljem tõendada seda, milles pooled kokku leppisid ja millises seisukorras asi üle anti.

Eelkõige:

• kuulutus ja selle kuvatõmmised;
• müüjaga peetud vestlus;
• makset tõendav info;
• fotod ja videod;
• asja üleandmisega seotud info;
• diagnostika või remonditöökoja hinnang;
• müüjale saadetud teated ja tema vastused.

Eraisikutevahelises vaidluses võib just tõenditest sõltuda see, kas ostja suudab näidata, et puudus või selle tekkepõhjus oli olemas juba asja üleandmise ajal.

Kas nõude aegumine tähendab, et puudusest võib kolm aastat vaikida?

Ei.

Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenev nõue aegub üldjuhul kolme aastaga asja üleandmisest.

Seda tähtaega ei tohi aga segamini ajada puudusest teatamise kohustusega.

See, et nõue aegub üldjuhul kolme aastaga, ei tähenda, et ostja võib puudusest müüjale teatamisega kolm aastat oodata. Puudusest tuleb müüjale teatada mõistliku aja jooksul pärast sellest teada saamist või teada saamise kohustuse tekkimist.

Samuti ei kohaldu eraisikust müüjale tarbijalemüügi kaheaastane vastutusperiood ega tarbijalemüügiga seotud ühe aasta tõendamiskoormust ümber pöörav eeldus.

Mida teha, kui müüja ei taha vastutada?

Kõigepealt tasub oma nõue müüjale kirjalikult ja selgelt esitada.

Kui müüja nõudega ei nõustu, säilita tema vastus ning kõik muud tõendid. Sõltuvalt vaidluse asjaoludest võib olla vajalik asja puuduse või selle tekkepõhjuse tõendamiseks spetsialisti hinnang.

Eraisikutevahelist müügivaidlust tarbijavaidluste komisjon ei lahenda. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb oma nõuet üldjuhul kaitsta kohtus.

Seetõttu on oluline juba enne kohtusse pöördumist koguda kokku kõik dokumendid, vestlused, fotod, maksetõendid ja muud tõendid, mis aitavad näidata, milles pooled kokku leppisid, milline oli asja seisukord üleandmisel ja millal puudus avastati.

Kuidas end enne kasutatud asja ostmist kaitsta?

Paljusid hilisemaid vaidlusi saab ennetada juba enne raha maksmist.

Mida tasub meeles pidada?

Eraisikult ostmine ei tähenda, et ostja jääb probleemide korral automaatselt kaitseta. Samas ei kehti eraisikutevahelisele müügile kõik samad reeglid, mis tarbijalemüügile.

Kui pärast ostu ilmneb probleem, tasub küsida:

Kõige olulisem on säilitada tõendid. Kuulutus, sõnumid, maksetõend, fotod, videod ja vajadusel spetsialisti hinnang võivad hiljem olla määrava tähtsusega, kui tekib vaidlus selle üle, mida tegelikult osteti, millises seisukorras asi pidi olema ja millal probleem olemas oli.