oktoober 7, 2020

Kaua võib maksehäireregistris võlanõuet nähtaval hoida?

Võlanõude maksehäireregistris nähtaval hoidmine on rohkelt küsimusi tekitav teema ning on tihedalt seotud nõude aegumisega. HUGO.legali peajurist Erki Pisuke selgitab lähemalt, mida seadus, kohtud ja praktika nõude krediidiinfos nähtaval hoidmise kohta ütlevad.

Kui uurida inkassofirmalt väga vana võlgnevuse maksehäireregistris avaldamise ja kustutamise kohta, vastavad nad kõik lakooniliselt: “Seadusega on kooskõlas võlgade avaldamine 13 aastat (10+3).” Leidub ka vastuseid, kus räägitakse isegi 15 aastast. 

Tõepoolest, selline teoreetiline võimalus tuleneb ühest Riigikohtu otsusest (nr 3-3-1-70-11). Kohustuse tahtliku rikkumise korral on aegumistähtaeg 10 aastat ning võlga võib maksehäireregistris avaldada kolme aasta jooksul peale rikkumise lõppemist, saadaksegi 10+3=13 aastat. Samale lahendile viitab ka Andmekaitse Inspektsioon (AKI) oma juhendis maksehäirete avaldamise kohta.  AKI juhend lähtub seega samuti seisukohast, et maksimaalne maksehäire avaldamise tähtaeg on 13 aastat arvates nõude sissenõutavaks muutumisest.  Aga rõhutada tuleb, et see on teoreetiline võimalus, mille puhul tuleks silmas pidada alljärgnevaid nüansse.

Viivise aegumistähtaeg

Kõigepealt: selleks, et inkassofirma saaks tugineda sellele, et aegumistähtaeg on 10 aastat, peab ta tõendama, et konkreetne isik sõlmis lepingu kavatsusega arveid mitte maksta ja rikub sellega kohustust tahtlikult. Inkassofirmad ei ole suuda reeglina tahtlikku rikkumist tõendada, kuigi on selleks kohustatud. Järelikult –  ilma konkreetsete ja selgete tõenditeta tahtliku rikkumise kohta, on inkassofirma jutt 10 aastasest aegumisest sisutühi väide. 

Kohtud on rõhutanud, et 13-aastane maksehäireregistris võla kuvamine ei ole universaalne ja totaalne õigus. Tegemist ei ole õiguskaitsevahendiga nii nagu seadus seda ette näeb – eesmärgiga võlg kätte saada. Inkassofirmade taktika on kasutada taolist võtet  repressiivvahendina – see on nende sunnimeede inimese häbistamiseks.

justi aitab õigusbroo

Inkassofirmaga kohtus

Inkassofirmad teavad, et kohtu kaudu ligi 10 aasta vanust võlga kätte saada ei ole suurt lootust. Inimene lihtsalt ei ole kohustatud  aegunud nõuet tasuma. Seevastu on lihtne ja mugav hoida inimest 10 aastat vana võla tõttu maksehäireregistris, sellega teda häbistada ja tema elu halvemaks muuta. Lootes, et millalgi inimese kannatus katkeb, ta allub survele ja tuleb ise inkassole raha pakkuma. Kuigi kohtud on öelnud, et niivõrd tõsise isiku õiguste rikkumise puhul tuleb alati arvestada kahju, mida inimesele tekitatakse ning kaaluda, kas selline kahju tekitamine on õigustatud, siis inkassofirmad seda loomulikult ei tee ja nii ongi kahjuks võimalik väga lihtsalt võla registreerimise õigust kuritarvitada. 

Kohtutes on leidnud ka kinnitamist, et selline ülipikk võla avaldamine maksehäireregistris on seadusevastane. Näiteks üks Harju Maakohtu otsus 2015. aastast, kus kohus ka selgitab, et võlausaldaja jaoks on asjakohane viis oma õiguste kaitsmiseks kohtusse pöördumine, aga mitte väidetava võlgniku ülemäärane kahjustamine ja tarbetu häbistamine: “Tuleb arvestada võlgneva kohustuse suurust ja sissenõutavaks muutumise aega. Kostjale oli teada, et hageja ei tunnista oma võlga. Nõude aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Kuna hageja ei tunnista oma võlga, saab kostja oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Kohtu hinnangul ei saa esitatud asjaoludel väita, et hageja on jätnud kohustuse tahtlikult täitmata. Hageja kinnitusel ei ole tal kostja ees kohustusi ja TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 146 lg 4 kohaldamine satuks vastuollu aegumise eesmärkidega (otsuse p 11 lõik 2 viitega ka riigikohtu otsusele 3-2-1-79-09 p 11).”

Kohus leiab, et kostja, teades, et hageja ei tunnista oma võlga, oleks pidanud oma õiguste kaitsmiseks pöörduma käibekindluse ja õigusrahu eesmärgil kohtusse enne TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Pärast nimetatud tähtaega andmete edastamine surveabinõuna riivab ülemääraselt hageja põhiõigusi (otsuse p 11 lõik 3).

Võib väita, et kui võlg on registreeritud kolme aasta jooksul selle tekkimisest, siis on selle kohta maksehäire avaldamine lubatud – eeldusel muidugi, et sellise võla on registreerinud tegelik võlausaldaja ise, võlga ei ole vaidlustatud ning võlanõue on näidatud õiges, tegelikus suuruses (väga sageli eksivad inkassofirmad isegi nende lihtsate reeglite vastu). Ja samamoodi, kui võla tekkimisest on möödas üle kolme aasta, on sellise maksehäire avaldamine juba eelduslikult isikut tõsiselt kahjustav ja see on lubatud vaid erandlikel asjaoludel

Mida rohkem on venitatud võla registreerimisega, seda rohkem see isikut kahjustab ja seda enam saab registreerijale venitamist ette heita. Juristi selge soovitus on tunda alati huvi ja küsida tõendavat dokumenti selle kohta, millal maksehäire registreeritud (avaldatud) on.