Kogu tõde inkasso võlgade sissenõudmisest

Paljud inkassomenetluse hammasrataste vahele jäänud inimestest on märganud, et neile on esitatud nõudeid, mida nad ise enam ei mäleta. On täiesti tavaline praktika, et nõutakse üle 10 aasta vanust võlga. Kas taoline tegevus on ka õiguspärane? Siit leiad kõik vastused, mis puudutavad inkassonõude täitmist ning millal tuleks pöörduda meie InkassoAbi roboti poole.

Millega tegeleb inkasso?

Inkassofirma ülesandeks on võlgade sissenõudmine. Kui laenaja ei ole laenu õigeaegselt tagastanud, ei ole vastanud võlateavitustele, ei kavatse võlga tagasi maksta, saadab võlausaldaja selle edasi või müüb inkassofirmale, kes võtab juhtumi üle. Inkassofirma omandab seaduse mõttes kõik laenufirma õigused, seega on võlgnevus täielikult inkasso oma.

Kuidas taolised nõuded inkasso kätte üldse satuvad?

Ei ole saladus, et inkassofirmad ostavad ettevõtetelt massiliselt kokku perspektiivituid nõudeid. Lepinguid ja arveid, mis muidu on teiste ettevõtete jaoks praht ning millega seaduse piirangutest tulenevalt ei ole enam midagi peale hakata. Kuna inkassoäri põhineb suuresti inimeste õigusteadmatusel, siis pole inkassofirmale ka taoliste nõude menetlemine probleemiks. Kahjuks paljud, kellelt alusetut võlga nõutakse, maksavad selle ka reaalselt ära, kuigi õiguslikku kohustust selleks enam ei ole. Just sellele inkassofirmad panustavadki.

Aegunud ning alusetuid inkasso nõudeid ei pea tasuma

Juba aastaid on inkassod praktiseerinud erinevaid hirmutamise taktikaid võlgnikelt raha kättesaamiseks – kõned ning sõnumid on ähvardavas toonis ning sageli nõutakse aegunud ja alusetuid nõudeid. Juristide sõnum on siin selge ja ühene – aegunud ning alusetuid nõudeid ei tule tasuda. Kui inimene pelgab juristi jutule minna või peab seda liialt kulukaks, siis alusetu ning aegunud nõude teeb kindlaks ka meie inkassorobot, kes abistab inimesi tasuta. Meie juristid on 3,5 aastaga lahendanud 37 000 kaasust ning nendest 10 300 on seotud võlgnevustega. Suurimaks probleemiks on vastutustundetult tegutsevad kiirlaenufirmad, kes ei kontrolli piisava põhjalikkusega inimese maksevõimet ning võlarattasse sattunud inimesele antakse uusi laene eelnevate laenude kustutamiseks. Edasi hakkavad võlgnevusi sisse nõudma inkassofirmad, kes pahatihti kõrvalkuludega liialdavad ning võlgnevuse mitmekordistavad. Meie meeskond ehitas Eesti esimese robotjuristi 2 aastat tagasi just inkassonõuetega võitlema. Tänaseks on inkassorobot aidanud aegunud, tõendamata, liiga kõrgete kõrvalnõuetega nõudeid vaidlustada ligi 1,3 miljoni euro ulatuses. Meie robot abistab inimesi tasuta ning selle kasutamine on lihtne – vasta roboti küsimustele ning vestluse lõpuks genereerib robot ametliku dokumendi inkassole edastamiseks, mis annab omakorda tulemusena teada, et kas peab inkasso nõude summat vähendama või alusetust nõudest loobuma.

Aegumise periood sõltub sellest, mis nõudega on tegemist

Oleneb, kas nõue on tsiviilasi (lepingust tulenev võlg) või kuritegu/väärtegu (trahv). Üldreegel on, et lepingust tuleneva nõude puhul on aegumistähtaeg kolm aastat. Täitmisele pööratud rahatrahvid aeguvad üldjuhul nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Aegumine algab hetkest, mil tekib kohustus maksta (ja teisel poolel vastav õigus makse saamist nõuda).

Inkassofirmad vastavad aegumise kohta tavaliselt lakooniliselt, et aegumistähtaeg on 10 aastat. Kuigi teoreetiliselt on selline asi võimalik, siis meie HUGO.legali juristide senisele praktikale tuginedes ei ole inkassofirmadel olnud õigus aegumistähtaega nii pikaks pidada.

Kui nõue on aegunud, siis nõuet maksma ei pea. Seadus Eestis näeb nii ette selleks, et kõiksugustes tehingutes saabuks teatud aja jooksul konkreetne selgus ja kindlustunne. Võlausaldaja teab seda ja kui ta soovib nõuet esitada, peab ta seda tegema seaduses ettenähtud aja jooksul. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud.

Kohustuse tahtlik rikkumine

Tõepoolest, seadus Eestis ütleb, et aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustust on rikutud tahtlikult. See on oluline märksõna – “tahtlikult.” Igasuguse vaidluse üldreegel on alati see, et kumbki pool peab ise tõendama kõiki oma väiteid. Kui inkassofirma väidab, et võlg on 100 eurot, peab ta dokumentaalselt tõendama, et nõue on tõepoolest 100,00 eurot. Kui inkassofirma väidab, et inimene rikkus kohustust tahtlikult (ja 5 aasta vanune nõue ei ole aegunud), siis see olema ka tõestatud, et kohustust on tahtlikult rikutud. Mingisugust erandit siin ei ole. Kui inkasso ei suuda tõendada, et kohustust on tahtlikult rikutud, siis ei ole seda tehtud ja inkassofirma väide on alusetu ning nõue ongi kolme aastaga aegunud.

Tegelikult ei olegi sellise tahtliku rikkumise tõendamine kuigi lihtne. Tahtlik rikkumine tähendab oma tegevusega ebaseadusliku tagajärje soovimist – näiteks juba tehingu tegemisel oli isikul soov kahju tekitada ja ta käitub heade kommete vastaselt (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-09). Riigikohus rõhutab: ainuüksi see, et arve on jäetud maksmata, ei tähenda kohustuse tahtlikku rikkumist (punkt 11). Tahtlikku rikkumist ei saa eeldada, see peab hoopis olema tõendatud inkasso poolt.

Nõude aegumise katkemine

Aegumise juures peab aga veel paari olulist asja silmas pidama. Teatud juhtudel aegumine katkeb. Nii juhtub siis, kui võlgnik tunnistab nõuet – kas oma vastuses inkassole kinnitab, et on võlgu või tasub summa osaliselt või teeb mingi muu teo, millest nähtub, et ta on nõudega nõus.

Samuti juhtub siis, kui nõue on antud kohtutäiturile ja on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamine tähendab, et võlgnik on vastuväidete esitamisega väga hiljaks jäänud – nõue on esitatud kohtusse ja kohus on selle otsusega välja mõistnud. Nõue aegub 10 aastaga alates kohtuotsuse jõustumisest, millega võlg välja mõisteti. Kohtutäituri käes olevad rahatrahvid aeguvad nelja aastaga. Kohtuotsusega väljamõistetud ja kohtutäiturite kätte antud nõudeid on võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel edukalt vaidlustada. Soovituslik on võimalikult kiiresti saada võlgniku nõustajale jaole, sest siis laheneb küsimus inimese jaoks soodsamalt.

Aegumise peatumine

Lisaks katkemisele, nõude aegumine teatud juhtudel ka peatub, mis juhtub sellistel juhtudel, kui: kohtusse on esitatud hagi, kui pooled on leppinud kokku maksepuhkuses (täiendavas maksetähtajas) või kui pooled peavad läbirääkimisi nõude asjaolude üle. Samuti peatub aegumine vääramatu jõu mõjul – näiteks sõda, streik, katastroof – kui see takistas kohustuse täitmist. Aegumise peatumise perioodi aegumistähtaja hulka ei arvata, s.t näiteks kui läbirääkimised kestsid 1 kuu, siis on nõue aegunud 3 aasta + 1 kuu pärast.

Aegumise kohaldamine

Aegumise kohta ütleb Eestis seadus, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, mis tähendab, et nõue on aegunud iseenesest seetõttu, et aegumistähtaeg on täis saanud. Selleks tuleb vaid sissenõudjale esitada aegumise vastuväide. Nõude aegumiseks tunnistamine ei eelda kohtusse pöördumist nagu inkassofirmad ekslikult kuulutavad.

Küll aga, kui inkassofirma on tõesti otsustanud aegunud nõude kohtu kaudu esitada, siis kohtus tuleb olla tähelepanelik ja ise taotleda aegumise kohaldamist. Kohus sellega omal algatusel tegema ei hakka. Samuti võib inimene ise kohtusse pöörduda ja aegumist taotleda, kui inkasso alusetute nõuetega pommitab. Kohus igal juhul kohaldab aegumist, tühistab nõude ja kõik kohtukulud jäävad inkassofirma kanda (vt näiteks Harju Maakohtu otsust asjas nr 2-13-55770).

Inkassofirma ise aegunud nõudega kohtusse ei pöördu

Inkassofirmade taktika on oma ohvreid eksitada ja kasutada ära inimeste õigusteadmatust. Ükski inkassofirma ei hakka aegunud nõudega kohtusse pöörduma, sest ta teab, et see toob talle kaasa vaid kulu ja mitte tulu. Samal ajal ei takista keegi ega miski inkassofirma