HUGO.legal jurist Raivo Salumäe kommenteeris Delfi Ärilehele juhtumit, kus Swedbanki klient sai teavituse tekkinud võlgnevuse kohta. Juhtum tõstatab küsimuse, milline on õiguslik erinevus võlakohustuse ja võlgnevuse vahel ning kas enne maksetähtaja saabumist saadetud „võlateavitus“ võib olla tarbijat eksitav.
Võlakohustus ja võlgnevus ei ole sama asi
Krediitkaardilimiidi kasutamisel tekib kliendil võlakohustus ehk kohustus tasuda kasutatud summa kokkulepitud tähtpäevaks. Raivo Salumäe hinnangul on see lepingu tavapärane täitmine, mitte rikkumine.
Võlaõigusseaduse § 82 lg 7 järgi tekib võlgnevus õiguslikus mõttes siis, kui kohustus on muutunud sissenõutavaks ehk maksetähtpäev on saabunud ja summa on tasumata.
Lihtsustatult:
Võlakohustus = „pean maksma tähtpäevaks“.
Võlgnevus = „pidin maksma ja jätsin maksmata“.
Raivo Salumäe sõnul saab alles sissenõutavaks muutunud ja tasumata kohustuse puhul rääkida rikkumisest, viivisest ja maksehäirest.
Kas „tekkinud võlgnevusest“ teatamine võib tarbijat eksitada?
Raivo Salumäe hinnangul võib enne maksetähtaja saabumist kliendile „tekkinud võlgnevusest“ teatamine luua tarbijale eksliku mulje lepingurikkumisest.
Tarbijakaitseseaduse § 16 lg 4 järgi peetakse kauplemisvõtet eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid või esitab teavet viisil, mis kallutab tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei teeks.
Kui tarbijale teatatakse „tekkinud võlgnevusest“ olukorras, kus maksetähtaeg ei ole veel saabunud, võib see Raivo hinnangul tekitada tarbijas eksliku arusaama, et tegemist on juba toimunud lepingurikkumisega.
Selline teavitus võib tekitada hirmu viiviste või krediidireitingu langemise ees ning sundida klienti tegema ennetähtaegse makse ehk tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
Miks sõna „võlgnevus“ võib olla oluline?
Sõna „võlgnevus“ seostub tarbijal maksehilinemise, inkasso ja maksehäirega.
Seetõttu võib selline teade Raivo hinnangul ajendada põhjendamatut hirmu ja rutakaid otsuseid, näiteks kiirustades refinantseerima.
Raivo hinnangul on seega õiguslik alus pidada sellist teavitust eksitavaks kauplemisvõtteks. Enne tähtpäeva „tekkinud võlgnevusest“ rääkimine võib olla õiguslikult ebaõige ja eksitav.
Krediidiandja peab tarbijale andma selget ja arusaadavat teavet
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 47 lg 1 sätestab Raivo hinnangul krediidiandjale kohustuse anda tarbijale teavet viisil, mis on arusaadav ega ole eksitav.
Pangal on kohustus esitada teavet lepinguliste kohustuste kohta korrektselt. Raivo hinnangul ei tohiks ebatäpse terminoloogia kasutamine jätta tarbijale muljet, et tegemist on rikkumisega olukorras, kus seda tegelikult toimunud ei ole.
Sellises olukorras võiks „võlgnevuse“ asemel kasutada näiteks väljendit „kasutatud krediidilimiit“ või „eesootav maksekohustus“, mis kirjeldaks tarbija olukorda täpsemalt.
Tarbijal on õigus saada arusaadavat teavet
Raivo Salumäe hinnangul on tarbijal õigus saada teenuse kohta enda õiguste ja huvide kaitseks vajalikku teavet.
Tarbijakaitseseaduse § 4 lg 1 kohaselt peab tarbijale antav teave olema tõene ja arusaadav. Samuti ei tohiks pank omistada kliendile rikkumist, mida ei ole toimunud.
Pangalt kui professionaalselt krediidiandjalt on õigustatud oodata terminite korrektset kasutamist.
Raivo hinnangul ei ole panga poolt tarbijas alusetu ärevuse tekitamine ebakorrektsete ja hirmutavate terminite kasutamisega kooskõlas hea usu põhimõtte ega vastutustundliku laenamise ja heade pangandustavadega.
Kes annab hinnangu konkreetsele teavitusele?
Raivo Salumäe hinnangul võib kirjeldatud viisil sõnastatud teavitus olla eksitav kauplemisvõte. Konkreetse teavituse eksitavuse lõpphinnangu annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Raivo Salumäe kommentaar Delfi Ärilehele
Raivo Salumäe kommentaar sündis vastusena Delfi Ärilehe ajakirjaniku päringule, milles küsiti muu hulgas võlakohustuse ja võlgnevuse õigusliku erinevuse, tarbijat eksitava sõnastuse ning tarbija õiguse kohta saada pangalt korrektset ja õigusselget terminoloogiat.
Teemat kajastas Delfi Ärileht Swedbanki kliendile saadetud võlateavituse näitel.
Loe Delfi Ärilehe artiklit Swedbanki võlateavituse ja Raivo Salumäe kommentaari kohta.
Käesolev artikkel põhineb HUGO.legal jurist Raivo Salumäe kommentaaril, mis anti Delfi Ärilehe ajakirjaniku päringule seoses Swedbanki võlateavitusega.
