Tööandja ei maksa palka, aga pankrotti ka ei lähe – mida töötaja saab teha?

1800 eurot kuus. Töö on tehtud, aga palk ei laeku. Üks kuu muutub kaheks, kaks kolmeks. Tööandja ütleb endiselt, et „varsti saab“.

Aga mida teha siis, kui siiski ei saa?

Tööandja ei maksa palka. Töökoha uks on lukus. Ülemus ei vasta telefonile ega e-kirjadele. Samal ajal ei ole keegi töötajale öelnud, et töösuhe on lõppenud.

Esmapilgul tundub, et inimene on jäänud täiesti tühja kohta: tööle minna ei saa, palka ei saa ja töötuna arvele võtta ka ei saa, sest tööleping kehtib endiselt.

Just selline olukord jõudis hiljuti avalikkuse ette ka ühe Tallinna ettevõtte puhul, kus töötajad ootasid saamata töötasu ajal, mil ettevõtte tuleviku kohta selgust ei olnud. Sellised juhtumid toovad esile küsimuse, mida teha siis, kui tööandja ei maksa, aga samas ei lõpeta ka töösuhet ega lähe pankrotti.

Lahendus ei ole lihtsalt oodata. Töötajal on sellises olukorras tegelikult mitu võimalust – ja mõne puhul on oluline tegutseda enne, kui on liiga palju aega möödunud.

Kas tööleping kehtib, kui tööandja enam tööd ei anna?

Jah.

Töölepingut ei lõpeta see, et tööandja sulgeb tööruumi, ei vasta sõnumitele või ütleb suuliselt, et ettevõttel praegu tööd ei ole.

Kui tööandja ei ole töölepingut nõuetekohaselt üles öelnud ja töötaja ise ei ole seda lõpetanud, kehtib töösuhe edasi.

See tähendab aga ka seda, et töötaja ei muutu automaatselt töötuks. Kui inimene on endiselt töölepinguga seotud, ei saa ta lihtsalt eeldada, et nüüd algab töötuna arvelolek ja töötuskindlustushüvitis.

Näide. Töötaja teenib 1800 eurot kuus ning ühel hetkel jääb esimene palk saamata. Tööandja lubab, et järgmisel kuul makstakse mõlemad korraga. Järgmisel kuul ei tule kumbagi. Kolmandal kuul samuti mitte. Tööandja võlg on selleks hetkeks juba 5400 eurot.

Sellises olukorras ei ole ootamine ainus võimalus.

Mida teha, kui tööandja palka ei maksa?

Esimene samm on olukorrast kirjalik märk maha jätta.

Kui tööandja ei ole palka maksnud, tasub talle kirjutada ja küsida konkreetselt, millal saamata töötasu makstakse ja kuidas jätkub töösuhe.

Alles tasub hoida tööleping, palgalehed, pangakonto väljavõtted ja tööandjaga peetud kirjavahetus.

Suuline „küll me maksame“ ei ole sama mis kirjalik kokkulepe. Ja siin võib üks näiliselt tühine sõnum hiljem üsna oluliseks osutuda.

Pea meeles. Kui tööandja kirjutab „Praegu on ettevõttel keeruline, aga järgmise nädala lõpuks maksame ära“ ja raha järgmisel nädalal ei tule, on vähemalt olemas kirjalik jälg sellest, mida tööandja töötajale lubas.

Kui tööandja jätkab vaikimist või ei lahenda olukorda, saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole ning nõuda saamata töötasu.

Töövaidluskomisjoni poole pöördumine on töötajale riigilõivuvaba ning avaldus vaadatakse üldjuhul läbi 45 kalendripäeva jooksul.

Kas töötaja võib ise töölepingu lõpetada?

Jah, aga oluline on, kuidas seda teha.

Kui tööandja on töötasu maksmisega oluliselt viivitanud, võib töötaja töölepingu tööandja olulise rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda. Töölepingu seaduse § 91 nimetab olulise rikkumise näitena töötasu maksmisega olulist viivitamist.

Erakorraline ülesütlemine tuleb teha mõistliku aja jooksul pärast seda, kui töötaja rikkumisest teada sai.

Oluline. See ei ole sama mis „omal soovil“ lahkumine. Kui inimene kirjutab lihtsalt, et soovib omal soovil töölt lahkuda, võib ta jääda ilma oma õigusest hüvitisele. Kui tegemist on tööandja olulise rikkumisega, tuleb see ülesütlemisavalduses nii ka kirjutada.

Avaldus peab olema kirjalik, põhjendatud ning märgitud peab olema ka töösuhte lõppemise kuupäev.

Mis saab siis, kui töötaja ise lahkub?

Üldjuhul võib inimene ise töölt lahkudes kaotada õiguse töötuskindlustushüvitisele. Kui aga töötaja lõpetab töösuhte seetõttu, et tööandja on oluliselt oma kohustusi rikkunud, on olukord teine.

Seega on ülioluline, et lepingu ülesütlemise põhjus oleks avalduses õigesti sõnastatud, kuna see määrab, milline on edasine õiguslik olukord.

Aga mis siis, kui tööandjal polegi enam raha?

Siin tuleb mängu veel üks võimalus, millest paljud töötajad ei ole kuulnud.

Kui tööandja on maksejõuetu, võib töötajal tekkida õigus saada Töötukassalt maksejõuetushüvitist.

See aga ei tähenda, et kogu saamata palk automaatselt riigilt tagasi saadakse. Hüvitisel on seaduses kindlad piirid.

Näiteks saamata töötasu puhul hüvitatakse töötajale kuni kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka. Seega võib inimene saada tagasi ainult osa oma tegelikust nõudest.

Kas töötaja saab ise tööandja pankrotiavalduse esitada?

Jah.

Veel enam – töötaja jaoks ei ole selle avalduse esitamise riigilõiv sama suur nagu tavalisel võlausaldajal.

Töötaja, kes esitab tööandja vastu pankrotiavalduse tööõigussuhtest tulenevalt, tasub riigilõivu 10 eurot. Võrdluseks: tavapärase võlausaldaja pankrotiavalduse riigilõiv on 420 eurot.

See tähendab, et seaduses on töötajale ette nähtud pankrotiavalduse esitamisel erireegel.

Aga 10 eurot ei tähenda, et kogu pankrotimenetlus maksabki töötajale ainult kümme eurot. Menetlusega võivad kaasneda ka muud kulud.

Mis siis, kui töötajal ei ole raha ajutise halduri tasuks?

Kui kohus ei saa pankrotimenetlust jätkata näiteks seetõttu, et ettevõttel ei ole menetluse kulude katmiseks piisavalt vara, võib kohus teha lahendi, millega tuvastatakse seaduses ette nähtud korras tööandja maksejõuetus.

Just sellises olukorras võib töötaja jaoks avaneda tee Töötukassa maksejõuetushüvitiseni.

See võib tunduda esmapilgul vastuoluline: töötaja esitab avalduse, kuid ettevõtte suhtes ei pruugita läbi viia tavapärast pankrotimenetlust – ning ometi võib maksejõuetuse tuvastamine olla töötaja hüvitise saamise jaoks oluline.

Seetõttu ei tasu mõelda, et „kui pankrotti välja ei kuulutata, polnud avaldusest kasu“.

Kui kaua võib töötaja oodata?

„Mul on aega küll.“

Mõne nõude puhul tõepoolest on aega. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on üldjuhul kolm aastat. Aga kõigi töösuhtest tulenevate nõuete puhul see ei kehti.

Näiteks teatud töösuhtest tulenevate nõuete puhul tuleb töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduda nelja kuu jooksul.

Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on töötajal üldjuhul aega 30 kalendripäeva.

Ka erakorralist ülesütlemist ei saa lõputult edasi lükata. Töölepingu seaduse järgi tuleb seda teha mõistliku aja jooksul pärast seda, kui töötaja rikkumise avastas.

Kolm aastat võib tunduda pikk aeg. 30 päeva ei ole.

Aga kui mul ei ole tõendeid?

See ei tähenda, et mitte midagi teha ei ole.

Näiteks pangakonto väljavõte näitab, kas ja millal on varasemalt töötasu laekunud. Tööleping näitab kokkulepitud töötasu ja muid tingimusi. Palgalehed näitavad arvestatud tasusid. Kirjavahetus tõendab, mida tööandja on maksmise kohta öelnud.

Kui tööandja ei ole sulle mõnda olulist dokumenti andnud, võib töövaidluskomisjon sinu tööandjalt nõuda tõendite ja andmete esitamist. Samuti saab menetluses taotleda tunnistaja kaasamist.

Kõige halvem olukord on, kui inimene ei tee midagi lihtsalt sellepärast, et tal ei ole enda arvates piisavalt paberimaterjali.

Mis järjekorras siis tegutseda?

Kui palk on jäänud saamata ja tööandja olukord on ebaselge, tasub tegutseda.

„Aga äkki kõik saab korda ja jätkub vanaviisi?“

See on võib-olla kõige tavalisem põhjus, miks inimesed liiga kauaks ootama jäävad.

Kui tööandja ütleb, et järgmisel kuul on olukord parem, tahab töötaja seda uskuda. Eriti siis, kui talle meeldib tema töö, kollektiiv või ta ei taha uut töökohta otsima hakata.

Aga enda õiguste kaitsmine ei tähenda seda, et pead ettevõttest esimese probleemi ilmnemisel lahkuma. Oluline on lihtsalt aru saada, millises olukorras sa tegelikult oled.

Kui tööandja ei saa palka õigel ajal maksta, kuid suhtleb töötajatega, pakub realistlikku lahendust ja täidab kokkuleppeid, on olukord üks. Kui tööandja ei maksa, ei anna tööd, ei vasta töötajatele ja samal ajal ei ole töösuhte lõpetamiseks midagi ette võetud, on olukord teine.

Mõnikord on kõige kallim otsus lihtsalt oodata

Aga asi ei ole ainult saamata jäänud palgas.

Selle aja jooksul võib olla möödunud mõni oluline tähtaeg, muutunud tööandja olukord või kadunud mõni oluline dokument või kontakt. Võib-olla oleks ka juba uus töökoht selle aja peale leitud olnud.

Oluline ei ole ainult see, kas ja millal tööandja maksab. Palju olulisem on see, mida sina teed seni, kui ta ei maksa.