oktoober 15, 2024
ÕigusNädala kokkuvõte: lepingud ja kohustuslikud vorminõuded
Järjekordne, 13. õigusnädal võttis luubi alla lepingud ja lepingutega seotud vorminõuded. Nimelt, selleks, et poolte lepingus kirja pandud huvid tooks soovitud tagajärje ka seaduse silmis, tuleb teada, mil viisil peab leping olema sõlmitud. Allpool kõigest lähemalt:
Lepingu olulisus töösuhetes
Eesti Ekspress avaldas loo Tiinast, kes murdis tööülesannete täitmisel sääreluu. Selle tagajärjel kaotas ta töövõime mitmeks aastaks ja jäi ilma oma elukohast, kuna haigekassa ei maksnud talle tööõnnetuse puhuks ettenähtud kõrgemat hüvitist. Kuna Tiinal ei olnud töölepingut Rimi, vaid käsunduslepingu kaudu ettevõttega Humanlik Estonia, ei saanud ta tööõnnetuse eest kõrgemat hüvitist. Saadud hüvitis ei olnud aga piisav, et katta elamiskulud, ja ta jäi elukohast ilma. Keegi ei võtnud juhtunud eest vastutust, kuna Tiina ei töötanud töölepingu alusel.
Vormivabaduse põhimõte lepingutes
Lepingu sõlmimisel kehtib vormivabaduse põhimõte. See tähendab, et lepingu võib sõlmida kas suuliselt, kirjalikult või notariaalselt. Nagu iga vabadusega käivad kaasas piirangud, siis sama kehtib ka vormivabaduse põhimõttes.See tähendab, et maja või kinnistut ei saa müüa pelga digiallkirja alusel. Samamoodi ei saa majale seada panga kasuks hüpoteeki ainult e-kirja teel. Selliste tehingute puhul peab käima notari juures, kes selgitab osapooltele tekkivaid kohustusi ja veendub, et tehing on korrektne ega ole kallutatud.