Abielu registreerimine – jurist selgitab, millega tuleb arvestada

Abielu on võimalik sõlmida Eestis täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Piiratud teovõimega täisealine võib abielluda juhul, kui ta saab aru abielu õiguslikest tagajärgedest.

Abielu registreerimise välistused

Abielu registreerimine ei ole võimalik inimeste vahel, kellest üks on juba abielus; samast soost inimesed; sugulased, kes on otsejoones ülenejad või alanejad; vennad ja õed ning poolvennad ja -õed, lapsendajad ja lapsendatud ning ühe inimese lapsendatud lapsed. Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta usutunnistusejärgsetele abielu sõlmimise tingimustele, mis selles kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtivad.

Välisriigi kodanik abiellub Eestis lähtuvalt Eesti õigustest

Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida.

Abielu saab registreerida 30€ eest

Abielu registreerimine eeldab 30 eurot riigilõivu tasumist perekonnaseisuasutuses ja vaimuliku juures. Riigilõiv peab olema makstud enne avalduse esitamist sellele perekonnaseisuasutusele, kes abielu sõlmimise kinnitab. Notari juures abiellumine on riigilõivuvaba, maksta tuleb aga notaritasu, millele lisandub käibemaks. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus sõlmida abielu, on maakonnakeskuste kohalikud omavalitsusedja Tallinna perekonnaseisuamet.

Vajalikud dokumendid

Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures, abielu sõlmimise õigusega vaimuliku juures või maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuametis):

• ühine kirjalik avaldus
• isikut tõendavad dokumendid
• sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad
• varem abielus olnud inimese abielulahutuse dokument, abikaasa surmadokument või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus juhul, kui neid andmeid rahvastikuregistris pole
• vajadusel kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta
• vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument
• abieluvõimetõend (ainult siis, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla 6 kuu)
• välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument
• riigilõivu tasumist tõendav dokument

Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest.

Abieluvõimetõend

Kui Eestis soovib abielluda inimene, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 kuu, peab ta Eesti perekonnaseisuasutusele esitama oma kodakondsus- või elukohariigi pädeva asutuse välja antud abieluvõimetõendi. Tõend peab abiellumise ajal kehtima.

Kui välisriigi kodanik aga ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada (näiteks välisriigis ei väljastata sellist dokumenti), on tal õigus pöörduda Eestis kohtusse ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud.

Välisriigis abiellumist tõendav dokument tuleb ühe kuu jooksul pärast abiellumist esitada Eestis perekonnaseisuasutusele, et vajalikud muudatused saaksid tehtud ka rahvastikuregistris.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles.

Muul juhul peavad need olema tõlgitud ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu registreerimine

Abielu ei sõlmita üldjuhul varem kui ühe ja mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, mil abiellujad esitasid perekonnaseisuasutusele avalduse. Mõjuval põhjusel võib perekonnaseisuasutus tähtaega lühendada. Abielu loetakse sõlm