Remondifond ja korteriühistu laen: millal maksab üürnik ja millal omanik

13 november, 2026
Lugemine: 4 minutit
HUGO.legal jurist Merike Roosileht
Kirjutisega seonduvad märksõnad:

Artikkel põhineb HUGO.legal juristi Merike Roosilehe 2020. aasta artiklil. Uuendatud novembris 2026 kehtiva seaduse järgi.

Kuu lõpus tuleb üürikorteri arve: üür, vesi, elekter ja küte. Real „remondifond“ on veel 30 eurot ja selle all korteriühistu laenumakse. Kas see on Sinu kulu või korteri omaniku oma, sõltub sellest, mida te üürilepingu sõlmimisel kirja panite.

Lühidalt

  • Remondifondi ja korteriühistu laenumakseid maksab korteriühistule korteri omanik.
  • Üürnik kannab neid kulusid ainult siis, kui see on lepingu sõlmimisel kirjalikult kokku lepitud. E-kiri sobib, kui sealt on näha mõlema poole nõusolek.
  • Kulud peavad jääma mõistlikku, proportsionaalsesse ja ettenähtavasse ulatusse.
  • Kui üürnik maksab hoone parendamise eest, ei tohi üürileandja samade parenduste tõttu üüri tõsta.
  • Ilma kokkuleppeta makstud summad saad tagasi nõuda, aga iga makse nõue aegub kolme aastaga.

HUGO jurist vaatab Sinu üürilepingu üle ja ütleb, kas pead remondifondi maksma. Nõustamine alates 39 € / 30 min. Vaata hindu

Mis on remondifond ja kes seda maksab

Remondifond on raha, mida korteriühistu kogub maja tulevasteks remonttöödeks, näiteks katuse, fassaadi või torustiku korrastamiseks. Remondifondi maksete suurus on kirjas korteriühistu majanduskavas, mille kehtestab korteriomanike üldkoosolek.

Korteriühistule maksab neid korteri omanik, tavaliselt oma kaasomandi osa suuruse järgi. Sama kehtib laenu kohta, mille korteriühistu on võtnud näiteks maja renoveerimiseks. Korteriühistu ei saa neid makseid nõuda üürnikult, sest ühistu ees vastutab seaduse järgi korteri omanik. Kas omanik saab need kulud Sulle edasi anda, otsustab üürileping.

Millal peab üürnik remondifondi ja laenumakseid maksma

Seadus eristab kahte liiki kulusid.

Kõrvalkulud

Teenused, mis on seotud korteri kasutamisega: vesi, elekter, küte, prügivedu. Maksad neid, kui see on kirjalikult kokku lepitud.

Hoone korrashoiu- ja parenduskulud

Kulud kogu maja korras hoidmiseks ja parendamiseks, näiteks remondifond ja renoveerimislaenu maksed. Neile kehtivad rangemad tingimused.

Hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksad ainult siis, kui on täidetud kõik need tingimused:

  • see on kokku lepitud lepingu sõlmimisel;
  • kokkulepe on kirjas nii, et seda saab hiljem lugeda ja näidata (seaduse keeles kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm), näiteks üürilepingus või e-kirjas;
  • kulud jäävad mõistlikku, proportsionaalsesse ja ettenähtavasse ulatusse. Seadus neid sõnu lahti ei kirjuta. Mõte on, et saaksid juba lepingut sõlmides aru, mis suurusjärgus kulu Sind ootab.

Üldine lause, et tasud korteriühistu arve, ei pruugi tähendada, et pead maksma ka remondifondi ja laenu. Kindel on kokkulepe siis, kui need kulud on lepingus eraldi nimetatud.

Kui maksad terve hoone parendamise kulusid, ei tohi üürileandja samade parenduste tõttu üüri tõsta. Muidu maksaksid sama remondi eest kaks korda.

Sul on õigus näha dokumente, mis näitavad, millest makse koosneb, näiteks korteriühistu arvet. Küsi ka majanduskava, kui tahad teada, milleks remondifondi kogutakse.

Kui leping sõlmiti enne 14. jaanuari 2021. Uus reegel kehtib lepingutele, mis on sõlmitud alates 14. jaanuarist 2021. Varasema lepingu puhul on kohtud lugenud remondifondi ja laenumaksete kokkuleppe tühiseks ka siis, kui see oli lepingus kirjas. Kui Sinu lepingut on hiljem pikendatud või muudetud, lase juristil hinnata, kumb reegel kehtib.

Maksid remondifondi ilma kokkuleppeta: kuidas raha tagasi nõuda

  1. Vaata leping üle. Kontrolli, kas lepingus või lepingu sõlmimise ajal saadetud e-kirjas on kirjas, et kannad remondifondi või korteriühistu laenumakseid.
  2. Küsi dokumente. Palu üürileandjalt korteriühistu arveid, et näha, millest summa koosneb.
  3. Kirjuta üürileandjale. Kui kokkulepet ei ole, teata kirjalikult, et Sa ei pea neid kulusid kandma, ja palu ilma aluseta makstud summad tagastada. Lisa arvestus kuude kaupa. Kui Sa ei ole kindel, kas kokkulepe kehtib, ära jäta makseid lihtsalt maksmata. Nende kulude võlg võib anda üürileandjale õiguse leping üles öelda. Lase leping enne üle vaadata.
  4. Ära lükka edasi. Nõue aegub kolme aastaga ja aega arvestatakse iga makse kohta eraldi. Üle kolme aasta vanuseid makseid ei pruugi enam tagasi saada.
  5. Kui üürileandja keeldub, saad minna kohtusse. Kui korter asub Tallinnas, võid esitada avalduse ka Tallinna üürikomisjonile. See on riigilõivuta, aga komisjon ei lahenda rahalisi nõudeid üle 3200 euro. Meile teadaolevalt tegutseb üürikomisjon praegu ainult Tallinnas, mujal lahendab vaidluse kohus.

Üürileandjale: kuidas remondifond üürilepingusse kirja panna

  • Kirjuta kokkulepe üürilepingusse kohe lepingu sõlmimisel. Hiljem lisatud tingimus seaduse sõnastuse järgi ei kehti.
  • Nimeta, millised kulud üürnik kannab, näiteks remondifond ja korteriühistu laenumakse, ning nende praegune suurus kuus. Üldine viide korteriühistu arvele ei pruugi piisata.
  • Kui korteriühistu plaanib suuremat remonti või laenu, ütle seda üürnikule enne lepingu sõlmimist.
  • Kui üürnik kannab parenduskulusid, ära tõsta samade parenduste tõttu üüri.
  • Hoia alles korteriühistu arved ja majanduskava, et saaksid need üürnikule näidata.

Kuidas HUGO aitab

HUGO jurist vaatab Sinu üürilepingu üle ja ütleb, kas remondifondi ja laenumaksete kokkulepe kehtib. Vajadusel aitab ta koostada tagasinõude või hinnata, kas esitada avaldus üürikomisjonile või kohtule. Vastus tavaliselt mõne tunni jooksul, hiljemalt 1 tööpäevaga.

Ühekordne nõustamine

alates 39 € / 30 min

Sobib, kui tahad lasta üle vaadata ühe konkreetse küsimuse, näiteks üürilepingu tingimused.

  • Enne broneerimist näed juristi hinda, kogemust ja rahuloluhinnangut.
  • Keerulisema juhtumi korral saad enne täpse ajamahu pakkumise.

Broneeri jurist

Soovitame

HUGO+ liikmelisus

119 € / aastas

Sobib, kui üürid või annad korterit üürile pikemalt ja tahad, et jurist oleks käepärast iga uue juriidilise teema puhul.

  • Iga uue juriidilise teema esimesed 30 minutit liikmetasu sees.
  • Kehtib kogu perele.
  • Vähem kui 10 € kuu kohta.

Liitu HUGO+

Korduma kippuvad küsimused

Kas üürnik peab maksma remondifondi?

Ainult siis, kui see on üürilepingu sõlmimisel kirjalikult kokku lepitud (e-kiri sobib) ja kulud jäävad mõistlikku, proportsionaalsesse ja ettenähtavasse ulatusse. Ilma sellise kokkuleppeta kannab remondifondi makseid korteri omanik.

Kas üürnik peab maksma korteriühistu laenumakseid?

Sama reegli järgi: ainult siis, kui lepingu sõlmimisel on kirjalikult kokku lepitud, et üürnik kannab hoone korrashoiu- ja parenduskulusid. See kehtib nii renoveerimislaenu kui ka muude hoone korrashoiuks võetud kohustuste kohta, kui need on lepingus nimetatud.

Kas korteriühistu võib remondifondi makset nõuda üürnikult?

Ei. Korteriühistu ees vastutab seaduse järgi korteri omanik. Kas omanik saab need kulud üürnikule edasi anda, sõltub nende omavahelisest üürilepingust.

Kas remondifondi maksmises võib kokku leppida e-kirjaga?

Jah, kui e-kirjadest on näha mõlema poole nimed ja nõusolek ning kokkulepe tehti lepingu sõlmimisel. Üürileandja ühepoolsest teatest ei piisa.

Kas saan ilma kokkuleppeta makstud remondifondi tagasi nõuda?

Kui maksmiseks puudus alus, saad makstu tagasi nõuda. Nõue aegub kolme aastaga ja aega arvestatakse iga makse kohta eraldi. Üle kolme aasta vanuseid makseid ei pruugi enam tagasi saada.

Kas üürileandja peab näitama, millest remondifondi makse koosneb?

Jah. Kui küsid, peab üürileandja näitama Sulle dokumente, mis tõendavad kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid, näiteks korteriühistu arvet.

Loe ka: kinnisvara ja üür: millal tasub juristiga nõu pidada, üürileandja meelespea ja tagatisraha tagastamine.

Allikad: võlaõigusseadus § 292, korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 40-41, tsiviilseadustiku üldosa seadus, üürivaidluse lahendamise seadus.

Hinda

Kas artikkel oli kasulik?

Kättesaadavaim õigusabi

Valideeritud juristid, tõestatud kogemus

Kättesaadavaim õigusabi Kättesaadavaim õigusabi

100 000+

õigusjuhtumit lahendatud

215 000+

tundi õigusabi

iga 20.

Eesti elanik on Hugot kasutanud