Tagatisraha ei ole üürileandja raha, vaid kindlus juhuks, kui üürnik jätab midagi tasumata või korteri kahjustatuks. Üürileandja võib tagatisest kinni pidada ainult põhjendatud nõuded, näiteks maksmata üüri või kahju, mis ületab tavapärast kulumist. Üldjuhul ei vastuta üürnik tavapärase kulumise eest - kulunud põrand või väikesed jäljed seintel on elamise loomulik osa. Lepingu sõlmimisel võib siiski kirjalikult või e-kirjaga kokku leppida, et üürnik kõrvaldab ka tavapärase kulumise. See ei kehti koos korteriga antud mööbli ja tehnika kohta, nii et vaata oma leping üle. Kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppu oma nõudest teatanud, võid nõuda tagatisraha tagasi.
Tähtajatu lepingu puhul võib üürileandja üüri tõsta üldjuhul kord aastas. Tähtajalise lepingu puhul ainult siis, kui leping on vähemalt kolmeks aastaks ja tõstmise kord on lepingus kokku lepitud. Tõstmisest tuleb teatada vähemalt 30 päeva ette kirjalikult või e-kirjaga. Teates peavad olema uus üür, alguskuupäev, põhjendus koos arvestusega ja selgitus, kuidas saad tõstmise vaidlustada. Kui need puuduvad, ei ole tõstmine kehtiv. Kui üürileandja teatab tõstmisest suuliselt või „homsest alates“, küsi kirjalikku teadet ja selle alust.
Kui eluruum asub Tallinnas, saad tagatisraha ja üüri vaidluse viia ka üürikomisjoni, mis on kohtust kiirem ja odavam tee. Üürikomisjon lahendab rahalisi nõudeid kuni 3200 euroni. Muudel juhtudel lahendab üürivaidlusi maakohus.
Loe lähemalt: tagatisraha tagastamine ja üürniku õigused →
