jaanuar 3, 2024
Erki Pisuke: Millised olid Eesti inimeste põhilised õigusmured 2023. aastal?
Kõige rohkem vajavad Eesti inimesed 2023. a statistikat arvesse võttes õigusabi perekonnaõiguse küsimustes, mis moodustab ca 40 protsenti kõikidest õigusprobleemidest. Enamasti vajatakse õigusabi laste õigustega seonduvas, näiteks elatisnõude kohtulikul väljamõistmisel ning suhtluskorra määramisel.
Pea sama suure osakaalu, ligi 35 protsenti, moodustavad võlaõigusega seotud mured. Siinkohal on teemade ring väga lai ning tuleb ette näiteks nii ülepaisutatud võlanõuetele vastuvaidlemist, kahjunõuete küsimusi kui ka kõikvõimalikke eluruumide üürilepingutega seotud temaatikat. Olulise osakaalu moodustab töölepinguga seonduv, nende vaidluste arv on seonduvalt tööpuuduse suurenemisega kasvutrendis.
Praktika näitab, et paraku inimesed õigusasjades iseseisvalt väga hästi ei orienteeru ja ega nad tegelikult peagi seda tegema. Ka iseseisvalt internetist loetud nõuanded pole tihti kasutatavad, kuna kirjeldatud asjaolud ei klapi. Riik on loonud hea võimaluse just esmase õigusnõu saamiseks, mida HUGO praktikas inimesed tihtilugu kõige rohkem vajavadki, sellest allpool. Kuna keskmiselt kulus 2022. aastal ühe isiku nõustamiseks 1,68 tundi, siis võib järeldada, et esmasest õigusnõust alustuseks sageli piisabki. Abivajajatele antakse hinnang õiguslikule olukorrale ning juhendatakse edasiste parimate tegevusvõimaluste kohta.
Miks mõeldakse juristile alles viimases hädas?
Juuratudengitele õpetatakse esimesel kursusel kuulsa Vana-Rooma juristi Celsuse sõnu, et õigus on headuse ja õigluse kunst. Praktilises elus on õigus tihti hea ja õiglane vaid neile, kes tahavad ja suudavad oma õiguste eest seista. Toome näite – võlausaldaja esitab võlgniku vastu viis aastat vana võlanõude koos põhisummat kordades ületavate kõrvalnõuete ja sadadesse eurodesse ulatuva sissenõudekuluga.
Üks kahjulikel tingimustel tehtud leping võib isiku kiskuda aastatepikkusesse kulukasse kohtuvaidlusesse ning tekitada olulise rahalise kahju. Aitad näiteks sõpra kiirlaenu enda kontole võtmisel, kuna sõbra arveldusarve on arestitud ning lõpetad hoopis ise laenu omast taskust tagasimaksmisega. Need näited pole välja mõeldud, vaid neid asju ikka juhtub.
Ministeeriumitele ning järelevalveasutustele on juba ammu teada, mis toimub vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ning inkassomenetlustega. Siinkohal kasutatavad õigusteadmatuid ning raskes olukorras inimesi kasumi maksimeerimise huvides alatihti krediidiandjad ja inkassofirmad lihtsalt ära. Kuidas muidu selgitada olukorda, kus üksnes töövõimetuspensioni saavale isikule laenatakse tema kodu tagatisel 20 000 eurot? Juba algusest peale on näha, et laenu teenindamine olemasolevatest sissetulekutest on võimatu.
Laenuandja motiiv, mis sageli jääb inimesele varjatuks, on kinnisvara odavalt omandamine seotud äriühingute kaudu ning seejärel selle suure kasumiga realiseerimine. Siinkohal tuleb positiivse valguskiirena välja tuua riigikohtu värske praktika lahendis nr 2-21-13098, kus selgelt sedastati kohtu kohustust omal algatusel kontrollida, milline oli krediidi kulukuse määr ning kas laenuandjad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
Inkassofirmade riikliku finantsjärelevalve alla võtmisest on samuti räägitud mitmeid aastaid, kuid reaalse lahenduseni pole veel jõutud. Inkassoteenus on küll ühiskonnas vajalik ning võlguolemist ei saa õigustada, kuid kontrollimatu inkassoturg toimub omamoodi paralleelse karistussüsteemina, kus maksehäire ähvardusel nõutakse tihtilugu sisse ka ülepaisutatud ning aegunud nõudeid. Siinkohal aitab üksnes professionaalse juristi palkamine ja sedagi mitte alati. Inkassofirmadele konkreetsemate raamide ning järelevalve sätestamine on inkassoterrori vohamise piiramiseks hädavajalik.
Riigi toel õigusabi on samm õigusturvalisema ühiskonna poole. Elu näitab, et varem või hiljem tabab mõni õigusmure igaüht. Sellises olukorras on hea, kui on võimalus õiguseksperdiga oma muret arutada, ja mis on eriti oluline, teha seda paari esimese tunni jooksul tasuta ning edaspidi mõistliku tasu eest, mis on kordades väiksem kui advokaatide küsitu.
Õigusliku kaasuse keskele võib inimene sattuda täiesti ootamatult. Olgu selleks üleöö saabunud töölepingu ülesütlemine, häiriv majanaaber või postkasti potsatanud suur leppetrahvinõue. Kõigil nendel juhtudel tekib paratamatult kohe küsimus, millised on minu õigused ning mida teha?
Hea on, kui isikul on käepärast mõni juristist tuttav, kes oskab anda asjatundlikku nõu. Enamikul inimestel sellist varianti paraku aga pole. Lahendust võib ju ka ise otsida, kuid pelgalt otsingumootoritele, internetifoorumitele tuginedes võib isik sattuda piltlikult öeldes vihma käest räästa alla. Variant on ju ka astuda sisse mõnda advokaadibüroosse; keskmiselt 200 eurose tunnitasu eest on nad pea kõik nõus aitama.
See pole aga päriselus enamikule realistlik ning jõukohane variant, kuna on kättesaadav üksnes vähestele. Seega tundubki, et sageli on õigusmure küüsi sattunud inimesel lihtsam püss põõsasse visata ning oma probleemiga mitte tegeleda. Õnneks on Eestis mitmeid võimalusi, mida tasuks oma õigusprobleemide lahendamisel proovida. Ühte sellist tutvustan allpool.
Nimelt viib justiitsministeerium koostöös õigusabiplatvormiga HUGO.legal ellu riigi toel õigusabi projekti. See annab võimaluse konsulteerida professionaalse juristiga pea kõikides era- ja haldusõigust puudutavates õigusküsimustes, mis ühel eraisikul elus võivad ette tulla.
Seda võimalust on viimase kuue aasta jooksul kasutanud juba üle 55 000 abivajaja. See on sama palju, kui on Narvas elanikke. Need inimesed pole pidanud oma õigusmuret üksi harutama ning on oma tegevustes saanud tugineda oma erialal pädevate juristide õigusalastele soovitustele. Eriliseks teebki projekti nii selle kasutamise mastaap Eesti inimeste seas kui ka asjaolu, et esimesed kaks tundi õigusabi on kõigile teenusele kvalifitseeruvatele abivajajatele tasuta.
Mõned näidiskaasused:
Tööõiguse kaasus
Viimase kuue kuu jooksul on peamised tööõiguse kliendid ukrainlased, kes pöörduvad enamasti saamata jäänud töötasude nõudes ja on ise sattunud raskesse majanduslikku olukorda. Näiteks pöördus HUGO.legali poole Ukrainast pärit noor inimene, kes asus Eesti äriühingus tööle disainerina.
Kuna tööandja äril ei läinud hästi, siis mõeldi välja põhjuseid, kuidas töötajaga tööleping üles öelda töötaja süül. Tööandja läks isegi niikaugele, et võltsis tööajatabeleid ja maksekorraldusi. HUGO juristi abiga tunnistati TVK töölepingu ülesütlemine tühiseks, töötajale määrati korralik hüvitis ja mõisteti välja saamata jäänud palk.
Võlaõiguse kaasus
HUGO poole pöördus 93-aastane vanaproua, kes oli teda abistavale noorele naisterahavale andnud üldvolikirja. Abistaja kuritarvitas usaldust ning võttis vanaproua nimele 60 000 eurot laenu ning seadis tagatiseks vanaproua kodu. Loomulikult ei maksnud abistaja ise laenu tagasi, mistõttu ähvardas laenuandja vanaproua kodu sundmüüki panna. HUGO juristi abiga võideti kiirlaenufirmat kõigis kohtuastmetes. Kohus tuvastas, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud ning leidis, et vanaproualt võlga sisse nõuda ei tohi, mistõttu jäi vanaprouale ka tema kodu alles.
Perekonnaõiguse kaasus
HUGO poole pöördus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks klient, kelle endise elukaaslase ja lapse emaga olid suhted aja jooksul muutunud äärmiselt keeruliseks. Lapsega suhtlemine oli ühel vanemal takistatud ja perelepituse võimalusega vanemad nõus ei olnud.
Menetluse käigus selgus, et lisaks lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramisele pidi taotlema ühe vanema lähenemiskeeldu teisele vanemale ja tema uuele perele. Lähenemiskeelu kohaselt võis e-posti teel suhelda üksnes lapse teemal, lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele toimus lastekaitse ametniku vahendusel. Sõltumata lähenemiskeelust jõudis asi niikaugele, et lähenemiskeeldu rikkuv lapsevanem pidi kandma ühekuulist aresti vanglas.
Lugu on ilmunud ka Postimehe arvamusportaalis 22.12.2023
About the Author: Erki Pisuke
