Riigi toel õigusnõustamise ukse taha jääb aina rohkem inimesi

Koostöös justiitsministeeriumiga aastast 2017 vähekindlustatud inimestele riigi toel õigusabi pakkuv HUGO.legal tõdeb, et üha rohkem inimesi jääb vajaliku õigusabita. 

HUGO.legal pakub koostöös justiitsministeeriumuga riigi toel õigusabi juba 2017. aastast saati. Selle aja vältel on nõustatud üle 50 000 abivajaja.

2021. aastal toimus uus konkurss, millega riigi poolt kehtestati märksa rangemad tingimused tasuta ja soodsa hinnaga õigusabi saamiseks. Ühe põhilise muudatusena langetati teenusele kvalifitseerumiseks kehtestatud brutosissetuleku piirmäär 1700 euro pealt 1200 euro peale. Selle tulemusena on viimase kahe aasta jooksul jäänud abivajajatele andmata ca 250 000 euro ulatuses õigusabi.

Õigusabiplatvormi HUGO.legal õigusjuht Erki Pisuke toob välja, et täna on riigi toel õigusabi projekt olukorras, kus üha tihedamalt tuleb abivajajate nõustamisest keelduda, kuna nende sissetulek ületab piirmäära.

“Oleme korduvalt teinud justiitsministeeriumile ettepanekuid sissetuleku piirmäära vastavusse viimiseks keskmise palga ja elukalliduse tõusuga, kuid kahjuks on need otsused jäänud seni tegemata,” sõnas Pisuke.

Veel toob Pisuke välja, et kui 2019. a sai teenust 2095 eurose töötasuga isik, siis täna on võimalik abi saada brutosissetulekuga kuni 1200 eurot.

“Arvestades viimaste aastate üsnagi tugevat palgakasvu ning kõrget inflatsioonimäära, siis võib öelda, et teenus on jäänud abivajajatele aasta-aastalt kättesaamatumaks ning aina rohkem jäävad ukse taha inimesed, kes seda abi tegelikkuses väga vajaksid, aga seda turuhinnaga osta ei jaksa,” sõnas Pisuke.

Advokaadid küsivad õigusabi andmise eest keskmiselt 150-200 eurot tunnis, mis on jõukohane ainult väga vähestele eraisikutele. Sellise tunnihinnaga kasvavad arved kiiresti väga suureks, mistõttu on lihtsam õigusprobleemiga tegelemisest sootuks loobuda.

Siinkohal peakski olema abiks riigi toel õigusabi, mis aitab abivajal õigusküsimustes orienteeruda ja näitab ära võimaliku perspektiivi. Sageli piisabki probleemi lahendamiseks esmasest konsultatsioonist. Sellele viitab ka keskmise nõustamisele kulunud aeg, mis 2022. a statistika järgi oli riigi toel õigusabi puhul 1.68 tundi.

“Keskmine Eesti inimene on meie statistika järgi üsna massiliselt kimpus erinevate võla- ja perekonnaõiguslike probleemidega. Kuigi laste õigusi puudutavates perekonnasasjades saavad teenust erandina endiselt kuni 1700 brutosissetulekuga abivajajad, siis võime ka siinkohal öelda, et seonduvalt erinevate riigi poolt makstavate toetuste tõusu ja palgakasvuga, võib julgelt prognoosida, et aina rohkemad abivajajad jäävad ka lastega seotud asjades edaspidi teenusest kõrvale,” ennustas Pisuke.

Riigil oleks võimalik riigi toel õigusabi saajate ringi kergesti laiendada, kui justiitsministeeriumi poolt tehtaks vastav otsus. Pisuke avaldab lootust, et ehk on seda võimalik teha pigem varem kui hiljem, kuna eelarve abivajajate nõustamiseks on olemas ja eraldatud, aga tänaste tingimustega täiel määral pole selle kasutamine võimalik.

Lugu on leidnud meediakajastust ka ajalehes Pealinn