Tarbijavaidluse õigusrobot

Kui ostetud esemel ilmnes defekt, kas ma võin kohe kauplejalt raha tagasi nõuda?

Ei, sest tuleb kõigepealt defektse eseme puhul nõuda müüjalt kauba parandamist või asendamist. Kui aga müüja seda ei tee, siis on sul õigus raha tagasi saada.

Kas ma saan esitada mitu nõuet kaupleja vastu korraga?

Jah, koos saab esitada mitu nõuet kui seda ei välista nõuete omavaheline kokkusobimatus. Ei saa korraga esitada üksteist olemuslikult välistavad nõudeid, näiteks lepingust taganeda ja nõuda kohustuse täitmist. Tavaliselt jääb muude nõuete esitamise korral lisaks ka õigus nõuda kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Kas ma saan nõuda kauplejalt pretensioonile vastamist?

Jah, saad küll. Kui sul on ostetud toote või teenuse suhtes pretensioone, on sul õigus pöörduda sellega kaupleja poole ning kaupleja on kohustatud pretensioonile vastama 15 päeva jooksul.

Kas ma saan Tarbijavaidluste komisjonis loota ka juristi abile?

Kui soovid lisaks avalduse koostamisele ka juristi abi, siis broneeri aeg nõustamisele: www.hugo.legal/broneeri

Kas tarbijavaidluste komisjoni pöördumisel peab maksma riigilõivu?

Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördumise eest riigilõivu ei võeta.

Kas tarbijavaidluste komisjoni poolt tehtud otsuse peale saab edasi kaevata?

Tarbijavaidluste komisjoni otsus on soovitusliku iseloomuga ning selle peale ei saa esitada kaebust. Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ega järgi seda, on võimalik pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.

Millise aja jooksul kehtib kaubale või teenusele seadusest tulenev pretensiooni esitamise õigus?

Kui kaup ei vasta kokkulepitud tingimustele, on tarbijal õigus esitada müüjale pretensioon nende puuduste suhtes, mis avalduvad asjal pretensiooni esitamise tähtaja ehk kahe aasta jooksul.

Võlaõigusseaduse müügilepingu sätete kohaselt eeldatakse, et kui asjapuudus ilmnes esimese kuue kuu jooksul, siis oli see olemas juba asja üleandmise hetkel tarbijale, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.

Kui müüja leiab, et ta ei vastuta puuduse eest, peab ta tõendama, et asjal ei esinenud kõnealust puudust juba selle üleandmise hetkel ja et puuduse on põhjustanud tarbija oma tegevuse või tegevusetusega (näiteks vale kasutusviis, õnnetusjuhtum vms) või on tegemist asja tavapärasest kasutamisest tingitud normaalse kulumisega. Tavaliselt tuginetakse tarbijavaidluse korral sõltumatu eksperdi arvamusele. Esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduse korral ei või müüja kohustada tarbijat ekspertiisi kulutusi hüvitama. Pärast kuue kuu möödumist on tarbijal enesel kohustus tõendada, et kaup ei vasta kokkulepitud tingimustele, sh tellida ekspertiis ja tasuda selle eest.

Millise aja jooksul peab kaupleja tarbija poolt kauba puuduse suhtes esitatud pretensiooni läbi vaatama ning kuidas tuleb pretensioon esitada?

Tarbijakaitseseaduses sätestatud tarbija kaebuste lahendamise üldine kord nõuab, et enne kaebuse esitamist tarbijakaitseametile tuleb esmalt esitada pretensioon kauplejale ning oodata ära viimase vastus. Tarbija võib kaebuse esitada ise või esindaja kaudu mistahes vormis, sh suuliselt. Kui kaebus esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab tarbija pretensioonis välja tooma vähemalt järgmised asjaolud:

1. tarbija nimi ja kontaktandmed,

2. kaebuse esitamise kuupäev,

3. kauba või teenuse puudus,

4. kauplejale esitatav nõue,

5. viide tehingu sooritamist või müügi- või töövõtugarantiid tõendavale dokumendile. Asjakohase dokumendi või selle koopia võib ka kaebusele lisada. Kaupleja peab kirjaliku kaebuse vastuvõtmist samas vormis kinnitama ning sellele 15 päeva jooksul vastama. Kui kauplejal ei ole võimalik 15 päeva jooksul tarbija kaebusele vastata, peab ta tarbijat sellest kirjalikult teavitama, viivitust põhjendama ja määrama uue mõistliku tähtaja vastamiseks.

Kui kaupleja jätab tarbija pretensiooni täielikult või osaliselt rahuldamata, peab ta seda tarbijale kirjalikult põhjendama. Kui kaupleja ei täida kohustust 15 päeva jooksul pretensioonile vastata, loetakse, et ta on keeldunud kaebuse lahendamisest.

Kui kaupleja oma vastuses tarbijale sobivat lahendust ei paku, on tarbijal õigus esitada avaldus tarbijavaidluste komisjonile või kohtule.

Millised nõuded kehtivad ostetud asja parandamise või vahetamise suhtes?

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib tarbija nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Arvestama peab muu hulgas ka asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning tarbija võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt.

Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Asendada saab samade omaduste ja liigitunnustega asja. Asendamine ei ole reeglina võimalik, kui müüdud asja tootmine või müük on lõppenud.

Kui kaupleja pakub asenduseks kokkulepitust erinevat asja, ei ole tarbija kohustatud seda vastu võtma. Kui tarbija aga võtab pakutud toote asendusena vastu, loetakse kauplejapoolne asendamise kohustus täidetuks. Asja asendamisel ei või kaupleja nõuda juurdemaksu, isegi kui asja hind on vahepeal tõusnud.

Müüjal on kohustus kanda ka remonditud või vahetatud asja tarbijale tagasitoimetamise kulud. Kui tarbija nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tarbija asja ise parandada või lasta seda teha tema enda valitud spetsialistil ning nõuda müüjalt selleks tehtud vajalike ja mõistlike kulude hüvitamist.

Tarbijavaidluste õigusroboti looja