Elatise hagi õigusrobot

Kohtule elatise väljamõistmiseks hagi koostav robot

Eeskoste

Sul on raskusi teiselt vanemalt elatise kättesaamisega?

HUGO ElatisAbi robot aitab Sul kiirelt ja korrektselt koostada kohtule esitamiseks hagiavalduse elatise väljamõitmiseks.

Ja seda TÄIESTI TASUTA!

Proovi tasuta
Vaata videot

15+ miljonit

lastele maksmata alimente Eesti

9000+

elatisvõlgnikku Eestis

1#

õigusteenuse pakkuja Eestis

Kuidas Elatise hagi õigusrobot töötab?

Küsimustele vastamineVasta chatis HUGO küsimustele võimalikult täpselt

Avalduse loomineHUGO genereerib vestluse lõpuks hagiavalduse ning saadab selle koos juhistega Sulle e-kirjana.

Avalduse allkirjastamineDigiallkirjasta hagiavaldus ning esita see elukohajärgsele kohtule, järgides HUGO juhiseid

Kellelt saab nõuda elatist?

Elatist saab nõuda lapse vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Teatud juhtudel saab elatist nõuda ka lapse vanavanemalt.

Kuidas määratakse elatise suurus?

Lähtuda tuleb lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist, arvesse võetakse ka tema kasvatamisel tekkinud kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või reeglina olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020. a 292,00 eurot ühe lapse kohta).

Kui suur on riigilõiv elatise väljamõistmise hagi esitamisel?

Elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

Kas varasemalt väljamõistetud elatise suurust saab muuta?

Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Selleks broneeri aeg juristile www.hugo.legal/broneeri

Millisel juhul saab vanevanematelt elatist nõuda?

Nt kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.

Eelkõige tekib vanavanemal asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita.

Kui lapse üks vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid teiselt vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada, tekib asenduskohustus üksnes teise vanema vanematel

Kas vanemad võivad ka ise elatise osas täpsemaid tingimusi kokku leppida?

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Näiteks: vanemad võivad leppida kokku, et ülalpidamise kohustust täitetakse muul moel kui rahas; ka võib kokku leppida, et vanemad ei esita teineteise vastu elatisnõuet, kui ühe vanema juurde jääb üks ja teise juurde teine laps.

Vanematevaheline kokkulepe peab olema selline, et lapse igapäevased vajadused oleksid kaetud. Selline kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.

Samas tuleb tähele panna, et vanematevahelise kokkuleppe olemasolu ei välista ega piira siiski seadusest tuleneva elatisnõude esitamist, kuid kohtus lapsele elatist välja mõistes tuleb arvestada vanemate kokkulepet.

Kui vanemad on sõlminud elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppe, millega kohustatud vanem on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, siis kohustuse rikkumise korral saab pöörduda kohtutäituri poolesundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Millised muudatused on plaanis elatise suurusele aastal 2021?

Pikalt on juhitud tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur. See võtab kohustatud isikult huvi elatist maksta ja võib tekitada talle rahalisi kohustusi, mida ta ei suuda täita. Seetõttu on koostatud seadusemuudatus, mille eelnõus asendatakse senine miinimumelatise summa õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. Enam ei saaks rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub konkreetse pere asjaoludest (kohustatud vanema sissetulek, ühes peres kasvavate laste arv, peretoetused ja kummagi vanema poolt lapsega koos veedetav aeg). Nagu öeldud, siis on eelnõu hetkel veel menetluses. Praegu kehtib endiselt perekonnaseaduse § 101 lõige 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna alampalga määr ei tõusnud aastal 2021, siis miinimumelatis on nii 2020 ja 2021 aasta puhul 292 eurot kuus (ühe lapse kohta).

Mida võiks alati kaaluda enne kohtusse pöördumist?

1. Arvutage kokku lapse kasvatamisele kuluv summa, mis sisaldab kõiki võimalikke lapsega seonduvaid kulusid alates eluaseme kuludest, söögist ning riietest kuni treeningute, huviringide ning transpordini.

2. Püüdke leida lahus elava vanemaga mõistlik kohtuväline kokkulepe lapse kasvatamiseks kuluvate rahaliste vahendite katmiseks arvestusega, et kumbki vanem kannab pool vajaminevast summast.

3. Kui kokkuleppele ei õnnestu jõuda, tasub nõu pidada juristiga, kes aitab selliseid olukordi lahendada. Lahus elava vanema huvi on kohtuvälisele kokkuleppele jõuda, kuna kohtu poolt välja nõutav elatis on nähtav ka finantsasutustele ning võib raskendada näiteks laenude-liisingute saamist.

4. Kokkuleppe sõlmimisel tasuks abi saamiseks pöörduda juristi poole. Kui aga muud üle ei jää, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda hagiga kohtusse, kus vajadusel tõendatakse lapse kasvatamise kulusid ning vanemate sissetulekuid ja varalist seisu. Ka sellisel juhul on Sulle HUGO juristid alati abiks.

Elatise hagi õigusroboti autor

Angela Jürgenson

Angela teeb õigusalast tööd aastast 1999. Angela on spetsialiseerunud perekonnaõigusele ning on selles vallas HUGO nõutumaid juriste. Angela on töötanud nii äriregistris, kinnistusosakonnas, Registrite ja Infosüsteemide Keskuses, Kaitseministeeriumis ja Rahandusministeeriumis.

Angela on lõpetanud 2004. Aastal Sisekaitseakadeemias kohtunikuabi eriala nign Tartu Ülikoolis õigusteaduse magistriõppe 2010. a.

Angela hüva nõu võib sageli leida ajaleheveergudelt ning Angela on käinud olulistel perekonnaõigust puudutavatel teemadel rääkimas ka televisioonis ja raadios.

“Annan nõu, mis toob kasu ja pakun juriidilist abi, mis tagab edu,” sõnab Angela oma töö kohta ise.

HUGO CHAT