Legaltech ehk õigustehnoloogia – kas juristiameti surm või väherakendatud konkurentsieelis?

19. septembril toimus Stockholmis Euroopa Õigustehnoloogia Assotsiatsiooni (ELTA) põhjamaade õigustehnoloogiapäev. Assotsiatsiooni kuulub mitmete Eesti õigusbüroode ja -ettevõtete hulgas ka HUGO.legal. Mida õigustehnoloogia endast kujutab, millised on selle praktilised rakendamiskohad ja on sellel väikesel Eesti õigusturul üldse kohta?
Õigustehnoloogiast on Eestis veel vähe räägitud, ehkki tegemist on jõudsalt kasvava valdkonnaga. 2018. aastal kasvasid investeeringud õigustehnoloogia sektorisse lausa 713%! Eelmisel aastal toimus ka esimene ülemaailmne õiguslik hackathon, kus loodi digitaalseid lahendusi õiguslikest vestlusrobotitest kuni õigustekstide inimkeelde tõlkimise tööriistadeni välja.

Kas õigus ikka on automatiseeritav?

Õigustehnoloogia populaarsuse puhang on küll suuresti seletatav asjaoluga, et õigussektor on seni tehnoloogiaga visalt kaasas käinud. Tehnoloogilist arengut armastatakse kirjeldada katastroofimaiguliste sõnadega nagu näiteks “murrang” või “turuhäire” (disruption). Tegelikkuses on tegemist pigem nihkega igiammustes praktikates, kuidas õigustööd tehakse ning kliendini viiakse.

Traditsioonilised õigusteenused on pika ajaloo ning kombestikuga tsunfte meenutavad kogud, mille ärimudel pole juba aastasadu märgatavalt muutunud. Samuti võib jääda mulje, et õigus on nii tihedalt seotud siseriikliku regulatsiooniga, et universaalseid tööriistu polegi võimalik välja töötada. Takso sõidab küll igas riigis enam-vähem samamoodi, ent töö- või lepinguõigus on igal pool erinev. Ka Eesti õigusturu kohta võiks küsida, kas see tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks ning automatiseerimiseks lihtsalt liiga väike pole? 

Samas on õigus vähemalt lääne kultuuriruumis paratamatult üha enam ühtlustumas ning peamised õigustehnoloogia valdkonnad tegelevad juristitööd toetavate funktsioonidega, mis on suhteliselt universaalsed olenemata spetsiifilisest asukohast.

Teine õigustehnoloogia suurim väärarvamus ongi see, et tehnoloogia tuleb ära võtma juristi tööd tervikuna. Pigem tuleb ta ära võtma neid osi, mille ilmselt iga jurist hea meelega ülesannetest ära annaks. Mõnedel andmetel automatiseeritakse järgmise 20 aasta jooksul 114 000 õiguslikku töökohta. Nende näol on aga tegemist õiguslikus mõttes lihttöödega, ehk kõikvõimalike tehnilist või administratiivset laadi toetavate funktsioonidega. Samuti muudab tehnoloogia seda, kuidas õigusabi inimeseni üldse jõuab.

Ehkki konkreetsed normid on riigiti ja õigusruumides erinevad, seisavad juristid üle maailma silmitsi üllatavalt sarnaste probleemidega. Eestis pakub õigustehnoloogia näiteks selliseid tööriistu ning võimalusi:

  • Avokaado kohalik keskkond erinevate õiguslike dokumentide koostamiseks;
  • HUGO.legal õigusabiplatvorm, mis aitab leida sobivat juristi hinna, asukoha ning õigusvaldkonna järgi;
  • xLaw koondab ja süstematiseerib õigusalast infot, et muuta juristide töö efektiivsemaks.

 

Õigustehnoloogia kui aken maailma

Eesti on põhjusega uhke nii oma hea õigushariduse kui digiriigi võimaluste üle. Oleme oma suurepärase asjaajamisliku infrastruktuuriga liigagi ära harjunud. Mujal tegeleb õigustehnoloogia pahatihti selliste puudujääkide kompenseerimisega, mis meile on elementaarsed – näiteks (digi)allkirjastamine, selle puudumisest lähtuv kohmakus dokumentide edastamisel, tõendamisel jmt.

Aina olulisemaks muutub juristi oskus tehnoloogia võimalusi oma töös kasutada. Näiteks lisas USA advokatuur juba 2012. aastal advokaadi kutsenõuete hulka kohustuse end tehnoloogia arenguga kursis hoida. Veelgi enam läheb hinda oskus õigustehnoloogilisi lahendusi ise välja töötada.

ELTA liikme HUGO.legali kaasasutaja ja ärijuht Erki Pisuke ütleb õigustehnoloogia kohta järgmist: ”Tänapäeval võime tõdeda, et tehnoloogia jõudmisel õigusvaldkonda on tegemist paratamatu protsessiga, mis järjest enam hakkab mõjutama kogu õigusturgu. Kliendid võidavad läbi õigusabiteenuste parema kättesaadavuse ning juristid peamiselt sisemiste tööprotsesside efektiivistamise arvelt. Väga paljud õigustehnoloogia lahendused on kasutusalalt pigem kitsad ja lokaalsed, kuid õigusabiplatvormi mõõde ja perspektiiv on globlaalsed. HUGO.legal usub, et tulevikus liigub eraisikute ning väikeste ja keskmiste ettevõtete puhul enamus õigusabiteenuseid läbi jagamismajandusel põhinevate platvormide, kuna see on kasulik nii kliendile kui juristile.”

Kokkuvõttes kaotab õigustehnoloogia küll osa tänastest töödest, ent loob asemele hulga uusi töid alates andmeanalüütikast ning lõpetades õigusdisainiga. Ka traditsioonilised juristid ei kao kuskile, aga neile annab see võimaluse tegeleda vaid kõige keerulisemate, huvitavamate ning loomingulisemate osadega oma senisest tööst.

 

Lähiajal toimunud ja toimuvad õigustehnoloogia üritused Euroopas, kus on esindatud ka eestlased: