september 28, 2021
Korteriühistute levinuimad õigusprobleemid
Nädal tagasi, 22. septembril, toimus HUGO FB lehel tasuta seminar, mille käigus rääkisime lähemalt levinuimatest korteriühistutega seotud õigusprobleemidest. Üritusel astusid ülesse Erki Pisuke, HUGO.legal peajurist ning HUGO.legal jurist Lia Niitaru, kes on Eesti üks kõige paremaid korteriühistuõiguse asjatundjaid, kellel on 30 aastat kogemus juristina. Üritust on võimalik järelvaadata ka HUGO FB lehelt.
Kuna üritus osutus äärmiselt populaarseks ja osalejatel oli meie ekspertidele palju häid küsimusi, aga ürituse aeg piiratud, siis otsustasime kirjutada samal teemal artikli, kus vastame ürituse käigus tekkinud küsimusele. Enne küsimuste ja vastuste juurde asumist on meil aga kaks olulist uudist. Esiteks on hea meel teatada, et kuna korteriühistu teemaline üritus oli niivõrd populaarne, siis oleme otsustanud 6. oktoobril kell 11:00 korraldada jätkuürituse. Registreeru üritusele.
Teiseks on meil ka suurepärane pakkumine uutele klientidele! Nimelt kasutades HUGO.legal broneerimissüsteemis – https://hugo.legal/broneeri – sooduskoodi “KÜ2021” on võimalik tulla meie nõustamisele ilma lepingutasuta.
Nüüd aga tagasi meie esimese korteriühistu teemalise FB Live ajal tekkinud küsimuste ja nende vastuste juurde! Küsimustele vastas Lia Niitaru.
1. KÜ Põhikirjas kirjas, et “Üldkoosoleku pädevusse kuulub revisjonikomisjoni (RK) aruande teadmiseks võtmine”. Kas see punkt kohustab KÜ Juhatust edastama RK aruannet KÜ liikmetele tutvumiseks? Mida see tähendab kui KÜ Juhatus pole seda aruannet edastanud KÜ liikmetele ega ka KÜ liikmed pole ise seda küsinud? Kui kasvõi üks KÜ liige tagantjärgi ehk ca 3 kuud hiljem, nõuaks RK aruande tutvustamist maja elanikele, mida see tähendaks?
Kuna põhikirjas on nõue, et üldkoosolek võtab teadmiseks revisjonikomisjoni aruande, siis tuleks nimetatud aruanne korteriomanikele enne korteriomanike üldkoosolekut tutvustada, sest ainult nii saavad korteriomanikud aruande teadmiseks võtta. Kui juhatus ei ole aruannet korteriomanikele esitanud, siis see tähendab, et juhatus ei ole oma kohustust täitnud. Ja kui korteriomanikud ei ole aruannet juhatuselt küsinud, siis see tähendab, et korteriomanikud ei ole oma õigusi kasutanud. Üks korteriomanik saab nõuda RK aruandega tutvumist s.o. tal on õigus sellega tutvuda. Üks korteriomanik ei saa nõuda, et juhatus kutsuks kokku korteriomanike üldkoosoleku, mille päevakorras on RK aruande teadmiseks võtmine, selleks tuleb 1/10 korteriomanikel esitada juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumise nõue.
“Üks korteriomanik saab nõuda RK aruandega tutvumist s.o. tal on õigus sellega tutvuda.”
2. Revisjonikomisjoni (RK) töö on reguleerimata. Kui KÜ Juhatusele laekus RK’lt kaks aruannet (RK Esimehe ja RK liikme poolt), millise RK aruande peaks KÜ Juhatus edastama KÜ liikmetele tutvumiseks? Samas KÜ Juhatuse Esimees väidab et RK Esimehe aruanne sisaldab vigu ja seda ei saa edastada KÜ liikmetele.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ei sätesta revisjonikomisjoni tööd, seega tuleb lähtuda korteriühistu põhikirja sätetest. Kui põhikirjas on sätestatud revisjonikomisjoni aruande koostamine, siis peab see aruanne olema koostatud ning allkirjastatud kõikide revisjonikomisjoni liikmete poolt. Kui revisjonikomisjoni liikmed ei jõua aruande tekstis üksmeelele, siis tuleb juhatusel saata mõlemad aruanded tutvumiseks korteriomanikele ning anda revisjonikomisjoni liikmetele võimalus korteriomanike üldkoosolekul oma lahkarvamusi selgitada. Juhatuse esimehel puudub pädevus selleks, et anda hinnang kumb aruanne on õige.
“Kui põhikirjas on sätestatud revisjonikomisjoni aruande koostamine, siis peab see aruanne olema koostatud
ning allkirjastatud kõikide revisjonikomisjoni liikmete poolt.”