On hea meel tõdeda, et pärast aastaid kestnud arutelusid ja mitmeid uuringuid lastele makstava elatise suuruse ja arvutamiskorra üle on jõutud seadusemuudatusteni ja 2022. aasta algusest need muudatused ka jõustusid. Kas tegemist on enam laste huve või elatist maksma kohustatud alaealise lapse lapsevanema huve kaitsvate muudatustega, seda näitab aeg ja uuele õiguslikule olukorrale järgnev kohtupraktika.
Uus baasmäär 200 eurot
Kui varasemalt oli lapse elatise miinimummäär otseselt seotud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud iga-aastaselt muutuva miinimumpalgaga, siis muudatuste jõustumisest hakkas kehtima lapse elatise osas baasmäär 200 eurot. Baasmäära aluseks on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Baasmäära hakatakse iga-aastaselt indekseerima 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse samuti vastavalt keskmise brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (vt arvutusnäidet artikli lõpus).
Kui laps viibib vanemate juures ajaliselt võrdselt, tuleks kaaluda teiselt vanemalt nõutava elatise maksmise kohustuse lõpetamist ja katta lapsega seotud kulud kokkuleppel ja vabatahtlikult võrdsetes osades. Vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3% kohustatud vanema tegelikust töötasust. Loomulikult võib vanem võimalusel ja soovil seda protsenti suurendada, et tagada lapse arenguks parimad võimalused.
Toetuste ja koos veedetud aja arvestamine
Võrreldes varasemaga on seaduses selgelt välja toodud, et vanem ei pea andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohtumenetluse korral tuleks toetuste summad kohtumenetluses teatavaks teha, et kohus saaks nendega otsuse tegemisel arvestada.
Lisaks on seaduses välja toodud, et elatise summat võib vähendada proportsionaalselt elatist maksma kohustatud vanema juures viibitud ajaga juhul, kui laps veedab aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus elatist maksma kohustatud vanema juures. Muudatusega võib kaasneda ka oht, et elatist saama õigustatud vanem ei nõustu mingil juhul suhtluskorraga, mis võimaldaks lapsel teise vanema juures viibida enam kui kuus päeva kuus, sest ei soovi kohustatud vanema elatise summa vähenemist, või vastupidiselt – osad vanemad hakkavad oma laste vastu rohkem huvi tundma ning soovivad, et laps poole ajast nende juures viibiks. Seega ei ole välistatud, et vanema juures viibitud aja selge arvestamine elatisesumma arvutamisel võib muuta veelgi keerulisemaks vanemate kokkuleppimise lapsega suhtlemise korraldamisel ja vanemate tegelike motiivide väljaselgitamise lapsega suhtlemisel.
Mis saab varasematest kohtulahenditest?
Kõikide varasemate kohtulahendite puhul, mille alusel on elatis välja mõistetud miinimummääras muutuva suurusena – ehk miinimumelatis on seotud varasemalt kehtinud elatusraha miinimummääraga või poole töötasu alammääraga – loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohustatud tasuma kohtulahendi alusel elatist 292 eurot kuus. Juhul kui laps või kohustatud vanem ei nõustu edaspidi elatise summaga 292 eurot kuus, on tal õigus pöörduda elatise muutmise nõudega kohtusse, sest õiguslik olukord on muutunud. Kohtusse võib elatise suuruse muutmiseks pöörduda näiteks ka juhul, kui on muutunud lapse vajadused ja/või kui on muutunud kohustatud vanema sissetulekud, laste arv või tervisega seotud küsimused, mis võiksid olla aluseks kas elatise vähendamisele või suurendamisele.
Kelle huve muudatus kaitseb?
Seadusemuudatus tundub olevat suunatud eelkõige majanduslikult vähemkindlustatud elatist maksma kohustatud lastevanemate ja elatisvõlglaste olukorra leevendamisele. Kuid kahjuks eksisteerib ka lapsevanemaid, kes kasutavad pahatahtlikult ära kõik võimalused oma lapse ülalpidamisest kõrvale hiilida, ning seaduse muudatuse tulemusel on selleks olemas ka selgemad võimalused korraldada lapse viibimine mõlema vanema juures üksnes rahalistel kaalutlustel ja lapse huvide ja vajadustega tegelikult arvestamata. On selge, et kõigi huve ja võimalusi ei ole võimalik arvestada, kuid seaduse muudatused ja selged juhised laste elatiste vähendamise võimalustele annavad signaali ka kõigile neile kohustatud vanematele, kes siiani olid vabalt võimelised ülal pidama ja toetama oma lapsi ka suuremas ulatuses, kui seda on baassumma või siis siiani kehtinud miinimumsumma, mis oli pool kuupalga alammäärast.
Elatise vähendamine ei ole lapse huvides
Elatise vähendamine ei ole kindlasti lapse huvides. On levinud vale arusaam, et lapse elatist kasutab lapsevanem, kelle juures laps elab, enda huvides. Lapse elatist on üpriski raske lapsevanemal enda huvides kasutada. Lapse kasvatamisega kaasnevad paratamatult kulud. Last on vaja toita ja riietada, laps tarbib samamoodi elektrit, soojusenergiat ja vett. Lapsel läheb samuti vaja aeg-ajalt ravimeid, lapse transportimisega lasteaeda, trenni, arsti juurde, vanaema juurde jne kaasnevad kulud. Laste koolitarbed ja huvitegevused ei ole tasuta, ehk kõik eeltoodu maksab. Vanemad, kellega laps elab, ei jäta last pimedasse, ei keera lapse toast välja elektripirne ega jäta last kodu ukse taha ning ei lase lapsel paljalt ringi joosta ja nad ei jäta last nälga. Seetõttu on kummaline ja kahjuks üpris levinud elatist maksma kohustatud vanema arusaam, et lapse elatisraha kasutab teine vanem enda tarbeks.
Kindlasti ei ole see lapse huvides senikaua, kuni hakatakse kohtutes arvestama vanemate reaalseid sissetulekuid (sh ka võimalikke ümbrikupalkasid ja muud vara) ja võimalusi oma lapsi ülal pidada endaga ühetaoliselt. Seetõttu on vägagi tervitatavalt täiendatud seaduse osa, mis võimaldab elatise välja mõista ka seaduses sätestatud summast suuremas ulatuses, arvestades seejuures kummagi vanema varalist seisu või lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel.
Lapsevanematele, kellele käib elatise maksmine siiski üle jõu, on jäänud seadusesse sisse juba eelnevalt kehtinud mõjuvad põhjused, mis annavad aluse vähendamiseks, milleks on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduse alusel arvutatud elatise summa ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Menetluskulud pahauskse hagi korral
Seaduse muudatustega anti kohtutele ka selge alus jätta elatise hagiavalduse esitamisel menetlusega kaasnevad menetluskulud selle vanema kanda, kes lapse nimel elatise hagi esitas olukorras, kus elatise hagi esitamisel kasutati oma õigusi pahauskselt. Sellise olukorraga võiks olla tegemist näiteks juhul, kui lapsevanem tasub juba lapsele elatist piisavas ulatuses ning on valmis ka elatise suurendamiseks, kuid teine vanem pöördub sellest olenemata kohtusse ning kohus jätab elatise hagi rahuldamata.
Soovitus: leidke kompromiss enne kohtuteed
Mis puudutab elatise nõuete menetlemist kohtutes üldiselt, siis kindlasti ei vähenda see seadusemuudatus kohtute tööd. Kui on võimalus elatise vähendamiseks, siis elu on näidanud, et vanemad kasutavad seda olenemata sellest, kas see vastab lapse huvidele või mitte. Julgustan siiski enne kohtutee ettevõtmist lapsevanemaid sügavalt läbi mõtlema lapse huvid ja vajadused ja seejärel oma võimalused ja vajadused ning leidma kohe alguses kompromisse, et vältida emotsioonide ja isiklike põhimõtete pealt tulenevaid kõigile koormavaid kohtuvaidlusi ja ebavajalikke kohtukulusid. Ebamõistlik on kulutada lapse vajaduste üle vaidlemiseks raha õigusabile ning mõistlikum on kulutada see raha lapse vajaduste rahuldamiseks.
Kui lapsevanem leiab siiski, et uus õiguslik olukord annab võimaluse elatise arvestusi ja summasid täpsustada ja reaalse olukorraga vastavusse viia, siis juristid aitavad teil elatise suurust muuta, sh selleks läbirääkimisi pidada ja teid kohtus esindada või kaitsta teie huvisid seoses teise vanema poolt esitatud elatise vähendamise nõuetega.
Arvutusnäide
2021. aasta III kvartalis oli keskmine brutotöötasu 1553 eurot kuus. Elatise baassummale (200 eurot) lisatakse seadusejärgselt 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Võttes aluseks näiteks septembrikuise keskmise brutotöötasu, lisatakse elatise baasmäärale 46,59 eurot (3% 1553-st) ning elatise summaks saab 246,59 eurot (200 + 46,59). Antud arvutuse juures ei ole arvestatud peretoetustega ega lapse jagatud elukohaga. Elatise summast arvutatakse maha lapsetoetus ja ka lasterikka pere toetus selle olemasolul.
Olukorras, kus laps elab emaga ja viibib keskmiselt kuus 10 päeva isa juures ning lapse ema arvelduskontole makstakse lapsetoetust 60 eurot, kujuneb lapse miinimumelatise summaks 72,2 eurot. Arvutuskäik on järgmine:
- Vanema elatise kohustusest arvatakse maha pool lapsetoetusest (60/2 = 30), siis on elatise summaks 216,59 eurot (246,59 − 30). Tegemist on ühe vanema kohustusega. Mõlema vanema kohustused kokku lapse suhtes moodustavad seega 433,2 eurot (2 × 216,6).
- Kui laps viibib elatisekohustust täitva vanema juures 7–15 päeva kuus, saab vastavalt viibitud päevade arvule elatise summat veelgi vähendada. Juhul kui laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures keskmiselt 10 päeva kuus ja seega teise vanemaga 20 päeva kuus, siis loetakse, et kohustatud vanem on kandnud lapsega seotud kulusid ühes kuus summas 144,4 eurot (72,2 eurot enda osa ((216,59/30) × 10) ja samaväärselt 72,2 eurot ka teise vanema osa) ja teine vanem on kandnud lapsega seotud kulutusi samas kuus 289,2 eurot (144,4 eurot enda osa ((216,59/30) × 20) ja samaväärselt kohustatud vanema osa 144,4 eurot). Seega tasaarvestuse tulemusena tuleb kohustatud vanemal tasuda lapsele elatist sellele vanemale, kellega laps veedab enamuse ajast, 72,2 eurot (144,4 − 72,2 eurot) ehk vahe, mille võrra kohustatud vanem panustas rahaliselt vähem seoses sellega, et laps viibis 5 päeva vähem kohustatud vanema juures.
- Ühe vanema elatise summa arvutamiseks on ka lihtsam meetod, mis annab sama tulemuse mis eelmises punktis toodud näide ja mida kasutab ka elatisekalkulaator. Aluseks võetakse, mitu protsenti kohustatud ajast viibib laps kohustatud vanemaga. Kohustatud ajaks loetakse pool kuud ehk 15 päeva. Antud näite puhul veedab laps 66,7% kohustatud ajast (10/15) kohustatud vanemaga. Arvates kohustatud aja ühe vanema elatisest maha, saame samuti 72,2 eurot (216,59 − (216,59 × 0,667)).
Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Mustamäe, 10. jaanuar 2022.
