Valideeritud juristid, tõestatud kogemus
HUGO.legali õigusjuht Erki Pisuke selgitab „ÕigusMinuti“ videos, mida teha, kui teine vanem ei maksa elatist.
Kui lapsega koos mitte elav vanem ei kasvata last vahetult, on võimalik nõuda elatise maksmist.
Esmalt esita teisele vanemale kirjalik kohtuväline nõue (nt SMS-iga, e-kirja või suhtlusvõrgustiku kaudu).
Kui makset ei saabu, pöördu kohtusse. Elatist saab nõuda ka kuni aasta tagasiulatuvalt, kui oled teiselt vanemalt elatist kirjalikult küsinud.
2025. aastal on elatise miinimum ühe lapse kohta 301,74 eurot kuus, kuid tulenevalt elulistest asjaoludest, võib kohus välja mõistetavat elatist ka vähendada, nt kui kohustatud vanemal esineb selleks tõendatult mõjuv põhjus. Paljud ei tea, et elatise määramisel arvestatakse ka riiklike peretoetustega.
Oluline on meeles pidada, et ülalpidamist vajab laps, mitte lapsevanem. Seega elatis ei pea katma teise vanema enda elamiskulusid, vaid võimaldama lapsel vastavalt enda huvidele ja võimetele ennast realiseerida.
Elatise määramisel tuleb arvestada, et säilitada tuleb ka ülalpidamist andva vanema minimaalselt vajalik elustandard.
Kui ka kohtuotsuse järel raha ei laeku, saab taotleda elatisabi riigilt kuni 200 eurot kuus lapse kohta.
