Eesti inimeste peamised õigusmured 2023
Kõige rohkem vajavad Eesti inimesed 2023. a statistikat arvesse võttes õigusabi perekonnaõiguse küsimustes, mis moodustab ca 40 protsenti kõikidest õigusprobleemidest. Enamasti vajatakse õigusabi laste õigustega seonduvas, näiteks elatisnõude kohtulikul väljamõistmisel ning suhtluskorra määramisel.
Pea sama suure osakaalu, ligi 35 protsenti, moodustavad võlaõigusega seotud mured. Siinkohal on teemade ring väga lai ning tuleb ette näiteks nii ülepaisutatud võlanõuetele vastuvaidlemist, kahjunõuete küsimusi kui ka kõikvõimalikke eluruumide üürilepingutega seotud temaatikat. Olulise osakaalu moodustab töölepinguga seonduv, nende vaidluste arv on seonduvalt tööpuuduse suurenemisega kasvutrendis.
Praktika näitab: inimesed ei orienteeru õigusasjades iseseisvalt
Praktika näitab, et paraku inimesed õigusasjades iseseisvalt väga hästi ei orienteeru ja ega nad tegelikult peagi seda tegema. Ka iseseisvalt internetist loetud nõuanded pole tihti kasutatavad, kuna kirjeldatud asjaolud ei klapi. Riik on loonud hea võimaluse just esmase õigusnõu saamiseks, mida HUGO praktikas inimesed tihtilugu kõige rohkem vajavadki, sellest allpool. Kuna keskmiselt kulus 2022. aastal ühe isiku nõustamiseks 1,68 tundi, siis võib järeldada, et esmasest õigusnõust alustuseks sageli piisabki. Abivajajatele antakse hinnang õiguslikule olukorrale ning juhendatakse edasiste parimate tegevusvõimaluste kohta.
Miks mõeldakse juristile alles viimases hädas?
Juuratudengitele õpetatakse esimesel kursusel kuulsa Vana-Rooma juristi Celsuse sõnu, et õigus on headuse ja õigluse kunst. Praktilises elus on õigus tihti hea ja õiglane vaid neile, kes tahavad ja suudavad oma õiguste eest seista. Toome näite – võlausaldaja esitab võlgniku vastu viis aastat vana võlanõude koos põhisummat kordades ületavate kõrvalnõuete ja sadadesse eurodesse ulatuva sissenõudekuluga.
Samas pakub ta lahkelt kompromissi, et kui maksad poole, siis unustame ülejäänud võla. Tundub nagu igati hea pakkumine? Tegelikult aga katkestab võlgnik sellise kokkuleppe tegemisega nõude aegumise, mis päästaks teda üldse vana nõude tasumisest. Rääkimata sellest, et Eesti kohtupraktika kohaselt ei mõistaks kohtus põhiosa ületavaid kõrvalnõudeid nagunii välja ning ka võla sissenõudekulusid saab küsida üksnes seadusega sätestatud määrades. Hea on, kui inimesel on võimalus analoogses olukorras juristiga konsulteerida ning teha oma õiguslikku olukorda arvestades parim valik.
Õigusriskide maandamine ennetavalt
Paraku on Eestis valdav praktika, et oma õigusmurega hakatakse tegelema alles siis, kui maja piltlikult öeldes juba põleb või ongi sootuks juba maha põlenud. Meil pole praktikas kuigivõrd levinud õigusriskide maandamine sellega, et enne olulist otsust või tehingut asi õiguseksperdiga läbi arutada. Ehk olukord on sama, mis tihtilugu meditsiiniski – tegeleme tagajärgedega, mitte sellega, kuidas neid tagajärgi preventiivsete meetoditega ära hoida.
Õigusabi võimalused
Riigi toel õigusabi on samm õigusturvalisema ühiskonna poole. Elu näitab, et varem või hiljem tabab mõni õigusmure igaüht. Sellises olukorras on hea, kui on võimalus õiguseksperdiga oma muret arutada, ja mis on eriti oluline, teha seda paari esimese tunni jooksul tasuta ning edaspidi mõistliku tasu eest, mis on kordades väiksem kui advokaatide küsitu.
Õigusliku kaasuse keskele võib inimene sattuda täiesti ootamatult. Olgu selleks üleöö saabunud töölepingu ülesütlemine, häiriv majanaaber või postkasti potsatanud suur leppetrahvinõue. Kõigil nendel juhtudel tekib paratamatult kohe küsimus, millised on minu õigused ning mida teha?
Hea on, kui isikul on käepärast mõni juristist tuttav, kes oskab anda asjatundlikku nõu. Enamikul inimestel sellist varianti paraku aga pole. Lahendust võib ju ka ise otsida, kuid pelgalt otsingumootoritele, internetifoorumitele tuginedes võib isik sattuda piltlikult öeldes vihma käest räästa alla. Variant on ju ka astuda sisse mõnda advokaadibüroosse; keskmiselt 200 eurose tunnitasu eest on nad pea kõik nõus aitama.
See pole aga päriselus enamikule realistlik ning jõukohane variant, kuna on kättesaadav üksnes vähestele. Seega tundubki, et sageli on õigusmure küüsi sattunud inimesel lihtsam püss põõsasse visata ning oma probleemiga mitte tegeleda. Õnneks on Eestis mitmeid võimalusi, mida tasuks oma õigusprobleemide lahendamisel proovida. Ühte sellist tutvustan allpool.
Nimelt viib justiitsministeerium koostöös õigusabiplatvormiga HUGO.legal ellu riigi toel õigusabi projekti. See annab võimaluse konsulteerida professionaalse juristiga pea kõikides era- ja haldusõigust puudutavates õigusküsimustes, mis ühel eraisikul elus võivad ette tulla.
Seda võimalust on viimase kuue aasta jooksul kasutanud juba üle 55 000 abivajaja. See on sama palju, kui on Narvas elanikke. Need inimesed pole pidanud oma õigusmuret üksi harutama ning on oma tegevustes saanud tugineda oma erialal pädevate juristide õigusalastele soovitustele. Eriliseks teebki projekti nii selle kasutamise mastaap Eesti inimeste seas kui ka asjaolu, et esimesed kaks tundi õigusabi on kõigile teenusele kvalifitseeruvatele abivajajatele tasuta.
Lugu on ilmunud ka Postimehe arvamusportaalis 22.12.2023.
