Tänapäeva fotoalbumid on kolinud internetti. Nutitelefon on andnud võimaluse teha lapsest pilte igas asendis ja vanuses. Aga kas laps tahaks, et tema paljas pepu või öine pöidla lutsutamine on kõigile näha ja kuulda?
Õhtuleht on võtnud aja ning kirjutanud loo lapse privaatsust puudutaval teemal – pildid lapsest internetis – ning küsinud, mida arvab asjast meie perekonnaõiguse spetsialist Angela Jürgenson.
✔Angela on nõus, et vanema jaoks on kahtlemata oma laps kõige armsam ja ilusam. Siiski kahtleb ta kas iga lapsega seotud tegevuse kohta peaks aga postituse tegema ning jätab otsuse lapsevanema teha, kes peaks arvestama lapse parimate huvidega.
✔ Veel rõhutab Angela, et vanem peaks mõtlema, ega tema tegevus ei kahjusta last praegu ega ka 10, 20 või 40 aasta pärast. Lisaks võiks vanem mõelda, kas ta ise oleks lapsena soovinud, et tema vanemad oleks temast pilte sotsiaalmeediasse üles laadinud, mida kõik arvustada ja kommenteerida oleks saanud ja lisab, et kaaluda tuleb ka turvalisuse aspekti, et kurjategijaid ei saaks lapse asukohta teades last ohustada. Ka tasub mõelda internetikiusu peale tulevikus, sest veebi jäävad asjad üsna kauaks üles.
Omalt poolt lisame siia juurde veel ühe ohtliku nähtuse – süvavõltsing. Nimelt pole maailmas enam harvad juhtumid, kus laps justkui helistaks vanemale ütlemaks, et temaga on midagi juhtunud ja saatku vanem kohe raha. Tegelikult on tegemist võltsitud häälega, mis sarnaneb lapse omaga üks-ühele. Pahalased saavad läbi vanemate internetti postitatud videote monteerida kokku hääle, mis on äravahetamiseni sarnane lapse omaga ning selle kaudu pressida lapsevanematelt raha välja.
Pilte tasub jagada ikka, kuid turvalisem on seda teha oma sõprade ja pereliikmete vahel, kui laias veebis.
Lugu Õhtulehest avaneb siin lingil.
