Pension, sambad ja võlad – II osa

HUGO.legali jurist Anu Baum kirjutab meie blogis kolmes vaatuses II pensionisambast lahkumisest, selle otstarbekusest, tagajärgedest ning võimalikest raha kasutusviisidest. Viimases osas toob jurist välja ka antud teema enamlevinud küsimused ja vastused. Täna avaldame mahuka teema teise osa.

Alljärgnevalt toob jurist välja mõned küsimused reaalsest elust seoses teisest pensionisambast raha väljavõtmisega, sealhulgas selle kasutamisega:

Võtan raha välja ja hakkan ise koguma ja investeerima.

Mõte hea ja ilmselt ka mõistlik, juhul, kui on olemas harjumus ja oskused raha säästa ja seda investeerida. Aga kui sa siiani ei ole seda teinud, miks sa arvad, et sa nüüd, kui teisest sambast raha välja võtad, seda tegema hakkad? Kuna tõe kriteerium on praktika, siis soovitus – pane iga kuu 6% palgast kõrvale ja investeeri seda. Alati võib väita, et sissetulek on nii väike, et sellest ei jää midagi kõrvale panemiseks. Sel kevadel otsustas valitsus ühe koroonaepideemia meetmena peatada alates juulist 14 kuuks 4 protsendi maksed teise sambasse. Teise sambaga liitunul oli võimalik peatada ka omapoolsed maksed teiste sambasse – seega nii mõnelgi peaks olema nüüd 2 % rohkem iga kuu pangaarvel. 600 euro suuruse sissetuleku korral on 6% sissetulekust 36 eurot. Kui sa siiani ei raha säästnud, kuid väidad et oled ise osavam ja parem investeerija, kui sinu pensionifondi haldav finantsasutus, siis pane iga kuu 6% palgast kõrvale ja investeeri seda – nii saad teadmise, kas sa ikka suudad ise endale tulevikuks raha koguda ja kas sa oled ikka nii osav ja hea investeerija, kui sa arvad ennast olevat. Seega – enne kui avalduse kirjutad, proovi ära, kas sa saad ise ikka paremini hakkama? Proovi aasta aega – see annab sulle teadmise kui edukas koguja ja investeerija sa oled sh saad võrrelda, kas enda investeeritult ikka on saavutatud suurem tootlus või mitte. Kui suudad ise raha säästa ja seda edukamalt investeerida, siis järgmine aasta saad teha avalduse, et väljuda teisest pensionisambast.  Oluline on just, et saad teadmise ka oskusest raha säästa – kui tahad ainult ise oma teise sambasse kogunenud raha investeerida, siis on võimalik kanda teises sambas olevad rahalised vahendid selleks eraldi loodavale pensioni investeerimiskontole. Tänaseks on vastava tootega tulnud turule üks pank, ilmselt tulevad lähitulevikus ka teised pangad sarnaste toodetega turule.

Võtan välja ja maksan ära oma võlad.

Siin ei saa öelda, et see on alati ja täiesti ebamõistlik –  üldjuhul ei ole mõistlik kasutada teise sambasse kogunenud raha oma võlgade maksmiseks. Enne otsuse tegemist tuleb kindlasti teha selgeks võlgade seis ja suurus ning mis ajal on need võlad tekkinud. Kui inimesel on nö hapuks läinud laene, siis kindlasti ilmuvad kuskilt välja ka võlausaldajad, kes väidavad, et pensioni kogumisest loobumine ja neile võla ära tasumine on parim asi, mida inimene oma elus teha saab. Jäta meelde – võlausaldaja huvi on eelkõige ikka oma raha koos intresside ja viivistega kätte saada, mitte mõelda, kas see on päriselt ka inimesele kasulik või milline on inimese elukvaliteet pensionil olles. Enne, kui hakata võlgadest lahtisaamiseks teisest pensionisambast raha välja võtma, isegi enne kui sa mõnele võlausaldajale seda lubad, tee selgeks kui palju sul võlgu ja laene on, mis ajast need on (aegumine!) ja kui kallid need on. Arvesta, et uuesti saad teise sambaga liituda alles 10 aasta pärast. Kui sa siiani ei ole suutnud endale sääste koguda (vt p 1), siis ei pruugi sa seda suuta ka pärast võlgade kustutamist. Kui töökohad on heitlikud/töötad haavatavas sektoris, sul on väike sissetulek ja/või lapsed, kes vajavad ülalpidamist, siis ei pruugi see säästmine veel niipea õnnestuda. Kindlasti tuleb enne otsustamist vaadata ka võlanõuete suurust ja seda, kui palju sinna sambasse raha on kogenenud. Keskmiselt on teise pensionisamba väärtuseks st sinna kogunenud vara väärtuseks 7269 eurot[1]. Kui sul on kohustusi s.o erinevaid laene ja võlgu 20 000 ja pensionisambasse on kogenenud nt 10 000 eurot, siis on selge, et sambast raha väljavõtmine sinu probleeme ei lahenda – sulle jääb ikka 10 000 eest võlgu, lisaks oled ka pensionile jäädes halvemas olukorras. Jäta endale võimalus vähemalt pensionil olles mitte elada vaesuspiiril.

/juhtumid/

Klient soovis võtta raha välja, et vähendada oma võlgnevusi. Kliendile on kohustusi rohkem kui 20 000 eurot, pensionisambasse on kogunenud natukene alla 10 000 eurot. Klient arvas, et tal oleks teise samba rahaga võimalik pidada läbirääkimis võlausaldajaga, kellele ta on kõige rohkem võlgu st teha pakkumine, et kui ta maksab 7000 kohe ära, siis võlausaldaja on nõus ülejäänust loobuma. Vaadates võlgade tekkimise aega – eelmine majanduskriis – siis tekib kliendil 2021 aprillis võimalus taotleda oma võlgade aegunuks tunnistamist. Vabandan nüüd kõikide võlausaldajate ees, aga – miks maksta septembris võlgnevust, millest on võimalus vabaneda ka muul moel? Juhul, kui mingil põhjusel ka ei tunnistada võlgnevust (kas ühte või mõnda) aegunuks ja avalduse esitamine tõesti tunduks mõistlik, siis saab seda teha ka järgmine aasta. Palju rumalam oleks olukord, kui praegu allkirjastada maksekokkulepe ja lubada septembris aegunud võlgnevus tasuda – ei tohi unustada ära, et maksekokkulepe peatab aegumise ning seega muutub võlgnevus taas sissenõutavaks.

Enne kui teed otsuse, võta ühendust kas võlanõustajaga või juristiga ning tehke selgeks mis on võlgade seis jne. Abi saavad anda ka OÜ HUGO juristid /s.o kirjutate ehk siis reklaamteksti juurde/

Võtan välja ja maksan ära oma laenud

Tegemist siis olukorraga, kus võetud laene veel suudetakse teenindada st neid maksta, kuid nende maksmine tekitab probleeme – nende maksmisega on raskuseid, pärast laenude maksmist jääb kätte väga väike summa või mis veel halvem – laenude teenindamiseks võetakse juurde uusi laene. Kui tegemist on väga kallite laenudega (mida kiirlaenud üldjuhul on), siis võib olla olemasolevate laenude maksmine olla mõistlik. Kuid seda vaid juhul, kui ollakse vigadest õppinud st enam ei võeta juurde kiireid ja kalleid laene ning edaspidi suudetakse raha ka säästa. Teiseks eelduseks, et üldse kaaluda olemasolevate kallite laenude kohest tasumist teisest pensionisambast väljavõetava raha on, et pensionisambast laekuva raha eest on võimalik saavutada nö null olukord st saate võlast vabaks ning teil on pensionini piisavalt aega, et jõuate veel tulevikus liituda pensionikogumisega; veel parem kui suudate ise hakata raha säästma ja hakkate seda ise investeerima või liitute kolmanda sambaga ja teete sinna sissemakseid. Jah, väikese sissetuleku korral on raha säästmine  keeruline, kuid – kui maksta iga kuu a la 300 eurot laene tagasi, siis nt  50 euro säästmine iga kuu sh selle panemine kogumishoiusele/investeerimiskontole peaks olema tehtav. Maksta ära laenud, et siis võtta uusi laene – sellel ei ole mõtet, sellisel viisil olete varsti samas olukorras mis täna, ainult selle vahega, et ei ole ka pensionisammast, millest neid tagasi maksta. Ja Eesti Loto peale ei saa väga loota.

/Juhtum/

Klient pöördus nõustamisele soovida sõlmida kokkulepe laenu maksmiseks sh et võlausaldaja ei annaks võlgnevust kohtusse ja ootaks septembrini, sest siis tekiks isikul võimalus kogu võlgnevus tasuda. Kuna ainus teadaolev „rahalaev“ mis septembris võiks saabuda, on teise pensionisamba väljamakse, siis sai uuritud, et millest ta plaanib septembris laenu tasuda ja kas tal on veel laene. Vestlusest kliendiga tuli välja, et kliendil on vähemalt kaks võlgnevust veel, millest ühe suhtes on juba käimas täitemenetlus ning teine on kohtumenetluses. Kliendile sai selgitatud, et juhul, kui ta võtab teise samba raha välja, siis kantakse see tema arvedusarvele ning sinna laekuvast rahast ta ei saa mitte maksta seda võlgnevust mida tema soovib, vaid arveldusarvele laekuva rahaga kaetakse esmalt sundtäitmisel olevaid nõudeid. Kuna teisest pensionisambast väljamakstavat raha ei saa kanda ka kellegi teise arvele (kuigi selline hea mõte kliendil oli), siis jõudsime koos kliendiga ühisele seisukohale, et mõistlikum on jätta teises sambas olev raha sinna kus ta praegu on ning klient võttis avalduse teisest sambast raha välja maksmiseks tagasi.

Võtan välja ja soetan….midagi/reisin natukene

Võtta teisest sambast välja raha, et osta mingi tehnikavidin, minna päikesepuhkusele (kunagi ikka saab jälle lennata) või osta auto jne, ei ole mõistlik. Uue tehnika (telefon, televiisor jne) eluiga on, võrreldes inimese elueaga sh arvestades pensioniea pikkusega, ikka väga lühike. Viie aasta pärast on täna soetatud tehnika aegunud ja ka päikesereisilt saadud päevitusest pole isegi mitte mälestust alles. Auto soetamine võib küll olla vajalik, kui sa elad nt maal ja see on vajalik tööl käimiseks, aga…tuleb arvestada, et auto ülalpidamine nõuab ka rahalisi vahendeid – mida vanema auto, seda suuremad on remondi ja hoolduskulud; lisaks veel igapäevased kulud (kütus, kindlustus jne). 10 aasta pärast seda autot enam ilmselt ei ole  (või kui ka on, siis sa oled õppinud teda vihkama, sest ühe vana auto ülalpidamine on sama kallis või kallim, kui  lapse ülalpidamine). Puhkus päikese all? Mõistlikum on  proovida see raha ise kokku koguda, tänapäeval ei ole päikese all puhkamine väga kallis. Enne kui tormad igapäevaste luksuskuluste jaoks  pensionisambast raha välja võtma, tee nt p 1 nimetatud eksperimenti – võib juhtuda, et saad selle raha panna kõrvale ka ilma, et selleks peaks oma pensionisambast raha välja võtma. Lisaks tee vahet soovide ja vajaduste vahel ja ära mine kaasa massipsühhoosiga  a la „kõigil on“ ja „kõik võtavad raha välja“ Igal juhul – pensionisambast raha välja võtmine ning selle raha kasutamine igapäeva kulude katmiseks, ei ole mõistlik ja seda tuleks vältida. Kuigi ahvatlus on ju suur, siis lükka seda avalduse esitamist iga päev päevakese võrra edasi – nagu öeldakse, tark ei torma ja homme on ka päev; avaldust teisest pensionisambast lahkumiseks saab esitada ka pärast 31.märtsi 2021.

/juhtum/

Muus küsimuses õigusnõustaja poole pöördunud isik andis teada, et võtab kindlasti raha teisest sambast välja, kuna see on tema raha ja tal on õigus ise otsustada, mis ta selle rahaga teeb. Iseenesest on selles lauses oma tõetera – tõesti on igaühel õigus ise otsustada, mida oma rahaga teha. Kliendiga vesteldes selgus, et isik on juba aastatid unistanud mootorratta soetamisest ning raha, mille ta teisest sambast välja võtab kulutab ta selleks, et osta endale mootorratas ning uus telefon. Kui jätta kõrvale must huumor st mootorratturil on suurem võimalus mitte kunagi saada teada, kuidas on elu pensionärina, siis isik ei teadnud, kas või millise mootorratta ta teise sambasse kogunenud raha eest endale soetada saab, kuna ta ei oma teadmist, kui palju tema teise sambasse on kogenenud. Kuna kliendil puudus teadmine, kui palju tal teise sambasse on kogunenud ning 20.septembril s.o siis kui tehakse teise samba väljamakse hakkab mootorratta hooaeg lõppema, aga kuna isikul puusid ka A-kategooria load, siis vestluse käigus jäi klient mõtlema, et ehk tõesti ei ole mõistlik nüüd ja kohe teha avaldust teisest sambast raha väljavõtmiseks.

Võtan sambast raha välja ja kasutan seda oma elukvaliteedi tõstmiseks/katan hädavajalikud kulud.

Eelkõige tuleks defineerida,  millised kulud on võiks olla hädavajalikud kulud või mida võiks lugeda kuluks, millega tõsta oma elukvaliteeti.  Kui elamispinnaks on renoveerimist vajav maja, kus vesi on kaevus ja WC õues, ning selle elamiskõlbulikuks tegemiseks muid vahendeid ei ole kuskilt saada (maal olev vana talu ei ole üldiselt laenukõlbulik), siis selleks võib olla mõistlik kasutada teise sambasse kogunenut. Samuti võib olla mõistlik raha kasutamine nt hambaraviks, terviseprobleemide lahendamiseks (kui need on teise sambasse kogunenud rahaga lahendatavad). Hädavajalikud on siiski kulutused, mis tehakse olukorras, kus ilma neid kulusid tegemata, on inimese elukvaliteet tuntavalt halb. Kulud, mis tehtud tervisele sh nt hambaravisse, võib teatud mööndustega võtta kui investeeringut (suurem enesehinnang, suuremad väljavaated paremale töökohale jne). Samuti ka elamispinnaga seotud kapitaalsetele renoveerimistele tehtavad kulutused, eriti kui nad tunvtavalt parandavad elukvaliteeti – elada talvel majas kus on külm, tuua kaevust vett ja käija õues WC, avaldab varem või hiljem negatiivset mõju tervisele. Kuna igasugused abisaated ka igale poole ei jõua, siis 21.sajandisse sobivate elutingimuste loomiseks teise sambasse kogunenu kasutamine on ilmselt mõistlik – mida vanemaks te saate, seda raskem on tuua tuppa puid ja kaevust vett ja ega WC-s olev kuivkäimla ka mingi rõõm ei ole. Igal juhul, peab sellisel juhul olema saadav kasu pikemaajalisem kui 10 aastat.

/Juhtum/

Isik soovis võtta teisest pensionisambast raha välja eesmärgiga renoveerida köök. Isikul on teise pensionisambasse kogunenud natukene üle 3000 eurot. Raha pensionisambast väljavõtmisel ja pärast tulemaksu tasumist laekuks kliendi arvele ca 2700 eurot. Köögi renoveerimiseks tehtud hinnapakkumised olid suurusjärgus 3000 eurot, millele lisanduks mööbli ja tehnika maksumus, kokku sai kalkuleeritud, et kogu köögi renoveerimine ja osaliselt uue köögitehnika soetamine läheks maksma 5000 eurot. Kuna kliendil endal säästud puudusid, pensionisambast saadav ei oleks piisav ja lisarahastuse saamiseks väikelaenu võtmine ei ole otstarbekas, otsustas isik, et jätkab praegu teise sambasse raha kogumist ning teeb otsuse raha väljavõtmise kohta kunagi hiljem, proovides ka ise säästa.

Investeerimiseks kinnisvarasse/oma kodu soetamiseks

Juhul, kui teise pensionisambasse kogunenu on piisav selleks, et soetada selle eest oma kodu või teha oma tulevase kodu sissemakse, siis pigem on mõistlik selleks teise sambasse kogunenut kasutada. Ajalugu näitab, et suuremates linnades ja nende ümbruses olev kinnisvara aja jooksul kallineb, mitte ei odavne. Lisaks – kui siiani üürite elamispinda, teil isiklik elamispind puudub ja ei ole alust loota, et keegi teile selle lähimal ajal pärandab, siis soetada endale oma isiklik elamine on mõistlik. Tihti ei saa inimesed endale lubada elamispinna soetamist, kuna puuduvad rahalised vahendid esmase sissemakse tegemiseks, ning selleks võib teise sambasse kogunenust piisata. Igal juhul tasuks juhul, kui elamispinna soetamiseks on vaja lisafinantseerimist pangalt, enne otsuse tegemist uurida pangast, kas nad on valmis teile laenu andma sh kas nad on nõus teile ka siis laenu andma, kui te kasutate sissemakseks teise pensionisambasse kogunenud raha – pankade ja teie arusaam vastutustundlikust finantskäitumisest võib olla erinev. Ilmselt ainult pensionisambasse kogunenust kinnisvara soetada ei ole üldjuhul võimalik v.a kinnisvara mis on väga halvas olukorras ja asub tõelises perifeerias. Kinnisvara soetamise puhul tuleb arvestada ka kuludega – omada isiklikku vana talumaja keset poldi ja metsi kohas, millest keegi kunagi kuulnud ei ole on küll romantiline, kuid – selles elamine võib olla romantikast kaugel. Seega – tuleb ka arvestada, kas on vahendeid panustada kinnisvara kordategemisse ning millised kulud kaasnevad nt tõmbekeskustest eemal elamisega. Seega – enne kui otsustad, uuri juhul kui vajad lisaraha, pangast kas sul on võimalik saada puuduolevale osale laenu või kui vajaminev raha on olemas, siis kas mõtle läbi, kas sul on ka piisavalt vahendi ja oskuseid halvas olukorras oleva kinnisasja renoveerimiseks ja hooldamiseks (maal on odav elada vaid fantaasiates ja teoorias, praktikas on maal elamine üldjuhul kallim).

/juhtumid/

Juristi poole pöördus neljakümnendates aastates isik, kes soovis teisest pensionisambast lahkuda ja kasutada seda oma kodu soetamiseks. Kliendil oli endal kogutud 10 000 euro ja teise sambasse oli kogunenud natukene üle 10 000 euro.  Klient elas väikeses maakohas, kus ta üüris korterit makstes iga kuu üüri 140 eurot ning kust lähima linnani oli 30 kilomeetrit. Korteri omanik pakkus kliendile võimalust korter 20 000 euro eest ära osta.  Kuigi kliendil koos pensionisambas oleva rahaga, pärast tulumaksu tasumist, jääb paar tuhat puudu, jõudis isik seisukohale, et tal on mõistlik korteriomaniku pakkumine vastu võtta ning võtta teisest sambast raha välja, et soetada endale oma isiklik kodu. Kuna isikul oli varasemalt raha säästmise kogemus, siis ilmselt suudab isik pärast oma kodu soetamist iseseisvalt koguda endale nn pensionifondi.

Järgmises ja viimase osas toob jurist välja teist pensionisammast puudutuavad enamlevinud küsimused ning vastused. III osa saad lugeda siit.

_____

[1] 26.10.2020 ERR artikkel „Võrdlus: palju kaotab pensionis teisest sambast loobuja“; arvutivõrgus: https://www.err.ee/1151456/vordlus-palju-kaotab-pensionis-teisest-sambast-loobuja