Pension, sambad ja võlad – I osa

HUGO.legali jurist Anu Baum kirjutab meie blogis kolmes vaatuses II pesnionisambast lahkumisest, selle otstarbekusest, tagajärgedest ning võimalikest raha kasutusviisidest. Viimases osas toob jurist välja ka antud teema enamlevinud küsimused ja vastused. Täna avaldame mahuka teema esimese osa.

Nüüdseks juba minevikuks saanud valituskoalitsioon tegi võimalikuks II pensionisambas lahkumise ja pensionisambasse raha kogumise vabatahtlikuks. Tänase päeva seisuga on üle 75 tuhande isiku esitanud kas oma panga kaudu või otse pensionikeskusesse avalduse II pensionisambasse kogunenud raha väljamaksmiseks. Ajakirjanduses on erinevaid artikleid selle kohta, kas raha kogumise jätkamine on mõistlik või on mõistlikum võtta raha välja. Poliitikud ja pensionisammaste vabatahtlikuks muutmise vastased on toonud riskidena välja, et inimesed võtavad raha sambast välja ja kulutavad selle lihtsalt ära, mille tulemusel kasvab tulevikus nende isikute vaesusrisk veelgi. Sammaste vabaks laskmise pooldajad on aga seisukohal, et inimesel on õigus teha oma rahaga mida tahab ning et inimesed ei ole nii rumalad, et saadava raha lihtsalt ära kulutaksid. Ilmselt on mingil määral õigus mõlemal poolel – on inimesi, kelle rahalised oskused ehk finantskirjaoskust on  selline, et saadud raha võetakse välja ning kasutatakse ebamõistlikult. Ja kindlasti on inimesi, kes suudavad ja oskavad oma raha ise investeerida efektiivsemalt, kui seda on täna tehtud pensionisambasse kogunenud rahaga.

Mida lähemale tuleb esimene teisest sambast lahkumise avalduste esitamise tähtaeg, seda rohkem on ajakirjanduses sellekohaseid artikleid, milledes tihti kuvatakse must-valgeid seisukohti. Olenevalt artikli ja arvamuse avaldaja enda seisukohtadest ja maailmavaatest on see kas teisest sambast pensioniraha väljavõtmise poolt või vastu ja oma seisukohtade põhjendamiseks pakutakse tihti keerulist majandusteksti, millest arusaamine nõuab juurde kui mitte võõrsõnastikku, siis vähemat majandussõnastikku. Kommentaariruumides seevastu on kõlab tihti väited, mis kiruvad pensionisambas olevate vahendite väikest tootlust ja väidet, et ise ollakse igal juhul edukam seda raha investeerima. Võib-olla ollaksegi (ja kindlasti osad ka on), aga ilmselt mitte kõik, kes tänaseks on esitanud avalduse pensionisambast raha väljavõtmiseks, saavad aru mõistetest a la IPO, fond, NASDAQ, optsioon jne.

Mida lähemale jõuab esimene teisest pensionisambast lahkumise avalduse esitamise tähtaeg, seda enam on ka isikuid, kes pöörduvad tasuta õigusnõustamise raames juristi poole abi ja nõu saamiseks, et mida siis ikka oma pensionisambaga teha. Käesolevas artiklis autor arutleb, lähtuvalt küsimustest, millega on kodanikud minu poole pöördunud ja mis probleemid on meie klientidel, kas või millal võiks olla mõistlik tõsiselt kaaluda teisest pensionisambast lahkumist ning millal võiks pigem lahkumise avaldusega oodata või jätta see samm üldse tegemata.

Esimene nõuanne on, et tark ei torma – tegemist ei ole võidujooksuga, kus nö ”võitjaks” jääb see, kes esimesena jõuab avalduse esitada. Samuti ei ole tegemist a la Kredex toetusega, kus tuleb avaldus esitada võimalikult kiiresti, sest muidu saab raha otsa. Valituskoalitsioon on küll tänaseks muutnud, aga arvestades et pensionisüsteem ei ole midagi sellist, mida iga aasta muuta, siis ilmselt, vähemalt lähima kahe aasta jooksul pensionireformi tagasi ei keerata. Seega – milleks kiirustada? Kuigi meediast võib jääda mulje, et avaldus pensionisambast lahkumiseks tuleb esitada enne 31.märts 2021, ei ole see päris õige – avaldusi teisest pensionisambast lahkumiseks saab esitada ka hiljem. Seaduse kohaselt saab esitada avaldust teisest pensionisambast lahkumiseks 3 korda aastas – hiljemalt 31.märts, 31.juuli ja 30.november ning teise samba väljamakseid teostatakse siis vastavalt 20.september, 20.jaanuar ja 20.mai s.o viis kuud pärast avalduste esitamise tähtaja saabumist.

Järgmises osas toob jurist välja pensioniraha kasutmise viisid ning toetab neid konkreetsete näidetega.