Aja jooksul on arvestatav hulk eakaid inimesi ja nende lähedasi pöördunud Mustamäel õigusnõustamisele küsimusega: „Kas enne siit ilmast lahkumist tuleb teha oma sugulastele testament, lasta asjad jääda nii nagu on või hoopis kinkida oma maapealne vara enne ära, et pärijatel oleks vähem muresid?”
Muretsemine oma pärijate käekäigu ja tuleviku pärast on küll tervitatav, kuid siiski tuleb siinkohal natuke selgitada mõningaid pärijale pärandaja või kinkijale kinkega tekkida võivaid probleeme ja asjaolusid. Samuti sisaldab artikkel väikest ülevaadet testamendiga seonduvatest asjaajamistest, seaduses sätestatust ja mõningaid vastuseid, mida on nõustamistel nende teemade kohta sagedamini küsitud.
Kuidas toimub pärimismenetlus?
Pärimisega seotud toimingud, nagu pärimismenetluse algatamine ja läbiviimine ning pärimistunnistuse väljastamine, toimuvad pärandaja viimase elukoha järgse notari juures, kuhu pärandvara suhtes õigusi omav isik esitab notariaalselt tõestatud avalduse. Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, viib Eesti notar pärimismenetluse läbi üksnes Eestis asuva vara suhtes tingimusel, et välisriigis ei ole võimalik pärimismenetlust läbi viia või välisriigis läbiviidav menetlus ei hõlma Eestis asuvat vara või Eestis ei tunnustata välisriigis koostatud pärimistunnistust.
Kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar läbi pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse, avaldades selle kohta teate vähemalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Seadusjärgne pärimine ja pärijate järjekorrad
Üldjuhul toimub pärimine seaduse järgselt ja esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased (lapsed) ning see on enamjaolt ka kõigile teada. Edasine tasub aga natuke selgitamist ja meeldetuletamist.
Pärandaja üle elanud abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui isikul ei ole lapsi, siis ei tee see abikaasat ainupärijaks, vaid pärandus kuulub jagamisele abikaasa ning lahkunu vanemate ning õdede ja vendade vahel. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.
Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased.
Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid. Kui kaaspärija müüb oma osa pärandvara ühisusest kolmandale isikule, on ülejäänud kaaspärijatel ostueesõigus, mille teostamise kehtivus on kaks kuud.
Testament
Testament on ühepoolne leping, millega pärandajal (testaatoril) on võimalik määrata oma pärijate ringi, teha oma pärandvara jagamiseks teisi korraldusi ning teha ajas vajadusel selles dokumendis ka muudatusi. Selline tehing tehakse isiklikult.
Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalse testamendiga seotud küsimustes jagab selgitusi notar ja mõistlik ongi pöörduda nendes küsimustes kohe vabalt valitud notaribüroosse.
Testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla ja see kehtib kuus kuud – ehk kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab, tuleb kirjutada uus testament, kus tuleb muuta vähemalt kuupäeva.
Testaator võib teha koduse testamendi ka nii, et ta kirjutab sellele alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse.
Oluline on, et kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Testamendi omakäelisel kirjutamisel on väga oluline, et kirjutatud testamendist on arusaadav ja üheselt tõlgendatav testaatori tahe ehk testamendi sisu.
Testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga. Pärimisleping sõlmitakse vaid notaris. Muuhulgas võib pärimislepinguga ette näha, et seadusjärgne pärija loobub pärandist.
Lastetu paar saab teineteist ainupärijaks määrata vaid testamendi kaudu.
Abikaasade vastastikune testament
Abikaasade vastastikuse testamendi puhul tuleb tähele panna, et abikaasade vastastikuses testamendis sõltub ühe abikaasa tehtud korralduse kehtivus teise abikaasa tehtud korralduse kehtivusest, kui võib eeldada, et ühe abikaasa korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta. Kui abikaasad on teinud vastastikku teineteise kasuks korraldusi või määranud, kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu, eeldatakse, et korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta. Seetõttu ei saa üleelanud abikaasa enam ainuisikuliselt neid korraldusi muuta.
Näiteks kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha.
Pärast abikaasa surma saab teine abikaasa, kui tema korraldus sõltub teise abikaasa tehtud korralduse kehtivusest, korralduse tühistada üksnes juhul, kui ta loobub pärandist, mis talle vastastikuse testamendi alusel määrati.
Kui abikaasad on vastastikuses testamendis määranud isiku, kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu, ja see isik on pärandaja, tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu toime pannud kuriteo või on tahtlikult ja oluliselt rikkunud oma seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust, saab üleelanud abikaasa oma omapoolse korralduse tühistada ka pärast vastastikuse testamendi alusel saadu vastuvõtmist.
Pärandi vastuvõtmine – koos varaga lähevad üle ka kohustused
Pärandi vastuvõtmisel on oluline silmas pidada, et koos varadega lähevad pärijatele üle ka pärandaja kohustused, mille enda kanda jätmist on võimalik vältida kolme kuu jooksul alates pärandaja surmast või oma pärimisõigusest teadasaamisest – kas pärandist loobudes või pärandi vastuvõtmisel koheselt notarilt pärandvara inventuuri läbiviimise taotlemisega. Pärandvara inventuuri teostab kohtutäitur. Kui pärandvarast ei piisa pärija kohustuste täitmiseks, siis ei pea pärija täitma kohustusi oma vara arvelt, vaid vastutab pärandaja nõuete eest ainult pärandvara väärtuse ulatuses. Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda ega pärast pärandist loobumist seda enam ka vastu võtta.
Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Isik, kes astub pärandist loobunu asemele, võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, kui selleks oli õigus loobunul (kolm kuud). Tähtaega arvestatakse päevast, millal pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai.
Sõltumata sellest, kas pärandvara hulka kuulub võlgu või mitte, on inventuur kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (alaealine laps või täiskasvanu, kelle teovõime on piiratud), kohalik omavalitsusüksus või riik. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja (lapse vanem või kohtu määratud eestkostja) ei ole pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
Sundosa
Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa. Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Isikuid, kes on lepinguga pärimisest loobunud, sundosa suuruse väljaselgitamisel arvesse ei võeta.
Kinkeleping
Kinkeleping on võlaõigusseaduse § 259 kohaselt leping, milles kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkida võib nii vallasvara, kinnisvara kui ka õigusi – sisuliselt on tegemist ühepoolse tehinguga. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Tavapraktikas sõlmitakse kinkelepinguid enamjaolt kinnisvara kinkimiseks ning sellisel juhul peab kinkeleping olema sõlmitud notariaalselt.
Kui otsustate siiski oma vara ära kinkida, siis kaotate eelkõige oma omandi ja otsustusõiguse oma vara käsutada. Vähim, mida sel juhul peab silmas pidama, on see, et kinkelepingusse saab sisse panna eluaegse isikliku kasutusõiguse teile kuulunud kingitud vara kasutamiseks oma elu jooksul.
Praktikas on hakatud kinkelepingus sätestama ka hoolduskohustust, näiteks kingisaaja kohustust kinkija ravikulude katmiseks, toidu ostmiseks, vajaduspõhiseks transportimiseks jms.
Ei ole harvad juhud, kus kinkija jäetakse tulevikus hooldeta ja siis puuduvad ka võimalused kinkelepingute tagasipööramiseks. Seega on soovitatav, et ärge kiirustage oma vara ehk oma kuludega toimetuleku garantiid ära kinkima läbimõtlematult, lihtsalt seepärast, et kingisaaja on teile hästi teada või te leiate, et nii on teile parem.
Millal saab kinkija lepingust taganeda?
Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda seaduses ettenähtud juhtudel, milleks on:
- kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
- kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
- kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Lisaks saab arvestada, et võlaõigusseaduse (VÕS § 270 lg 1) alusel võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
Testament kui kinkimise alternatiiv
Seega kinkimise alternatiivina on alati võimalik teha oma kallitele inimestele testament, mis on ka rahaliselt kõige vähem kulukam, andes sellega korraldused oma vara jagamiseks vastavalt oma tahtele.
Kui pärijate ring koosneb ainult pärija lapsest ja soov on, et kogu vara jääb temale, siis ei ole oluline ka testamendi koostamine, sest edasised toimingud teeb notar vastavalt seadusjärgsele pärimisele juba siis, kui selleks on aeg. Ainupärija asi on vaid pöörduda pärandaja surmatunnistusega tema elukohajärgsesse notarisse. Surmateatise vormistab ja väljastab arst, mille järgselt tuleb esitada avaldus kohalikule omavalitsusele, Tallinnas perekonnaseisuametile. Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse laekumist. Seejärel saab pöörduda notarisse pärimismenetluse algatamiseks.
Kokkuvõtlikult on mõistlik ja soovituslik, tulevikus tekkida võivateks ettenägematuteks väljaminekuteks, olla oma vara peremees ja teha vastavad korraldused oma varaga alles ajal, mil mõistus on terav ja tahe kindel.
Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Mustamäe, 5. september 2022.
