Mida inkassoga suheldes meeles pidada?

Üks kolmandik kõigist juristi juurde pöördujaist vajab abi võlaõiguslikes küsimustes ning suur enamus just inkassonõudega seonduvas. Kuid nagu praktikast nähtub, ei ole inkassofirmade esitatud nõuded sageli seadusega kooskõlas. Jurist annab ülevaate sellest, mida inkassofirmaga suheldes kindlasti meeles pidada.

Kui jääte kellelegi võlgu, on suur tõenäosus, et satute inkassofirma huviorbiiti. Nemad hoolitsevad selle eest, et teil oma täitmata kohustused meelest ei läheks ja te oma eksimusest maksimaalse õppetunni saaksite. Loomulikult on oluline mitte võlgu jääda, kuid kord, kui see on juhtunud, tuleb olla tähelepanelik, et mitte lasta inkassofirmadel enda teadmatust ära kasutada ning tasuda neile põhjendamatuid ja ebaseaduslikult nõutud summasid.

Kindlasti ei tohi unustada, et inkassofirma tegutseb üksnes enda või võlausaldaja huvides. Oma õigusi tuleb igaühel ise teada ja kaitsta. Seda on võimalik teha kas ise või esindaja abiga. Inkassofirmalt selles küsimuses abi loota oleks naiivne. Kuid mida siis inkassofirmaga suheldes tuleb meeles pidada?

Küsi inkassofirmalt kindlasti nõude alusdokumente

Kui võlaküsimust ei õnnestu kokkuleppel lahendada, võib võlausaldaja (inkasso) esitada kohtule hagiavalduse. Kohtus on möödapääsmatu, et võlausaldaja peab oma nõuet, selle suurust ja alust tõendama. Mõistlik on juba kohtueelses menetluses veenduda, millega ja kas üldse on võlanõue tõendatud.

Praktikas on küllalt tulnud ette olukordi, kus näiteks arve on esitatud ekslikult – valele isikule või üldse ilma igasuguse aluseta, näiteks kauba või teenuse eest, mida väidetav võlgnik ei olegi kunagi saanud. Inkassofirma kohustus on tõendada, et arve on esitatud õigesti, see tähendab, et arvel nõutud summa eest on tõepoolest võlgnikule teenus või kaup üle antud. Sõltuvalt teenusest või kauba liigist võivad alusdokumendid tähendada ja eeldada rohkem dokumente kui vaid arve – näiteks leping, üleandmise akt, saateleht vms.

Tee kindlaks, millest koosneb nõudesumma

Kui nõude põhisumma või viiviste suurus jääb arusaamatuks, küsige selle kohta kindlasti selgitust ja arvutuskäiku. Inkassofirmal ei ole mõistlik sellisest selgitusest keelduda, sest kohtuvaidluse korral tuleks need andmed niikuinii esitada. Nõue peab tervikuna olema selge, arusaadav ja tõendatud. Sageli on nõudekirjas toodud ära ainult viiviste summa, ilma arvutuskäiku näitamata. Tuleb ette olukordi, kus võlg põhineb mitmel arvel, millel on erinevad maksetähtajad. Võib juhtuda, et lepingus ja arvel on viivise määr märgitud erinevalt või on üldse jäetud märkimata. Ilma viivise arvutuskäiku nägemata on võimatu hinnata, kuidas on viiviseid arvutatud ja kas seda on tehtud õigesti. Praktika näitab, et sageli ei ole.

Suhtu kriitiliselt inkassofirma kahju hüvitamise nõudesse

On levinud, et lisaks põhisummale ja viivistele nõutakse võlgnikult kahjuhüvitise maksmist. Selline õigus tuleneb seadusest. Kuid ka siin kehtib reegel, et nõue peab olema selge ja tõendatud. Küsi kindlasti tõendavaid dokumente väidetava kahju ja selle suuruse kohta.

Kahju hüvitamise nõudmine on selline ala, kus inkassofirmad balansseerivad seadusega lubatud ja keelatu piiril. Eesti inkassofirmade hulgas on levinud kahetsusväärne komme kirjutada põhi- ja viivisenõudele juurde kahjuhüvitise summa ilma, et tegelikkuses oleks kahju tekkinud.  Kas kahju on tekkinud või mitte, polegi oluline, kui hirmunud kirjasaaja on küsitud summa nõus täies ulatuses kohtuväliselt ära maksma.

Küll aga ei saa inkassofirma kahju hüvitamise tõendamise kohustusest üle ega ümber kohtuvaidluse korral. Inkassofirmad teavad seda loomulikult väga hästi. Sellepärast pole sugugi harvad olukorrad, kus nõudekirjas küsitud kahjuhüvitis on kohtule esitatud hagiavaldusest nagu võluväel kadunud. Kohtule hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub nõude suurusest. Inkassofirmal ei ole mingisugust mõtet suurendada nõude summat kahjuhüvitise võrra ja maksta selle eest täiendavat riigilõivu, kui on ette teada, et seda tõendada ei õnnestu ning kohus seda nõuet ei rahulda.

Sisuliselt põhineb selline inkassofirma taktika lootusel, et võlanõude kiri hirmutab võlgnikku, võlgnik ei tea oma õigusi ning ilma mõtlemata maksab koos põhjendatud võlaga ära ka alusetult nõutud kahjuhüvitise summa. Selline tegevus, kus teist isikut eksitatakse eesmärgiga saada temalt kätte rahasumma, mida tal muidu ei oleks kohustust maksta, on Eesti seaduste järgi kuritegu – kelmus (vt karistusseadustiku § 209). Sellele on juhtinud juba tähelepanu ka Riigikohus (nt otsused nr 3-2-1-186-13 ja 3-1-1-3-10). Viidatud kohtulahendites käsitletakse olukordi, kus inkassofirma on esitanud selliseid tõele mittevastavaid ja eksitavaid valeandmeid kohtu kaudu. Karistusseaduse mõttes ei ole aga vahet, keda raha saamise eesmärgil eksitatakse ja kas see toimub kohtu kaudu või mitte. Kelmus on kelmus. Samuti ei oma tähtsust see, kas eksitusse aetud võlgnik raha tegelikkuses ära maksab – ka kuriteo katse ise on karistatav.

Tea oma õigusi seoses Krediidiinfo maksehäireregistriga

Olles kord juba sattunud inkassofirma huviorbiiti, on tõenäoline, et leiate ennast ka Krediidiinfo maksehäireregistrist. Kui leiate, et teie võla registreerimine on olnud õigusvastane, tuleb sellele kindlasti reageerida. Inkassofirma võib registreerida ainult sellist eraisiku võlgnevust, mille ta on omandanud – esinduse alusel tegutsedes ei ole võla registreerimine inkassofirma nimel võimalik. Võlga registreerides peab inkassofirma kinnitama, et võlg on sissenõutav ega ole vaidlustatud ning  on vähemalt 45 päeva vana ja vähemalt summas 30 eurot. Kui inkassofirma on võlgnevuse registreerimisel rikkunud korda, siis Krediidiinfo rahuldab võlgniku vaide ning registreering kustutatakse. Kasulik on tutvuda Krediidiinfo ning Andmekaitseinspektsiooni veebilehel avaldatud infoga maksehäirete kohta.

Loomulikult on targem inkassofirma haardesse üldse mitte sattuda, kuid kui ollakse juba hädas, tuleb olla valvas, et mitte lasta inkassofirmadel võlamenetluse käigus endale liiga teha. Üks lihtne ja tasuta viis astumaks esimesed sammud ebaõiglase inkassonõude vastu on HUGO.legali InkassoAbi robot, mis aitab kasutajal inkassofirmale edastamiseks genereerida tasuta vastuskirja ebaseaduslikule nõudele, mille tulemusel tuleb inkassofirmal ebakorrektset nõudesummat seadusele vastavalt korrigeerida või tunnistada see aegunuks.