Juristi 7 meelespead üürileandjale

Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.

OÜ HUGO  juristid on tegelenud paljude juhtumitega, kus üürileandja ei ole saanud mitmeid kuid üüriraha ning üürnik ei ole nõus ka üüripinda vabastama.

OÜ HUGO  jurist Merike Roosilehe sõnul on väga oluline roll üürija tausta uurimisel, kuna ka korrektne leping ei taga õigeaegselt laekuvaid üürimakseid. “Meie kogemus näitab, et suur osa petturitest üürnikest on ka varasemalt sarnaselt käitunud ning nende nime googeldades on võimalik leida hoiatusi varasemate üürileandjate poolt. On selge, et ideaalis on üürileandja ning üürniku suhe usalduslik, kuna tihti jätab üürileandja enda vara üürniku heaperemeheliku hoole alla. Seda enam on mõistlik uurida üürniku tausta ning veenduda tema maksevõimes, soovitav on üürnikuga kohtuda ning tunnetada inimese sobivust. Kui teatav usalduslik suhe on tekkinud, siis tuleb sellegi poolest sõlmida hilisemate arusaamatuste vältimiseks ka korrektne üürileping,” sõnas Roosileht.

Kuidas käituda, kui üürnik ei tasu üürimakseid?

Üürileandja võib üürilepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivitanud üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval; või kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; või kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa üürileandja kohe kolmekuulise makseviivituse tekkimisel üürilepingut siiski üles öelda, vaid peab andma eelnevalt üürnikule võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja.

Mõjuval põhjusel võib üürileandja erakorraliselt nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui üürileandja kõiki asjaolusid arvestades ei saa eeldada, et üürnik lepingu täitmist jätkab.

Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

1. üüritud asi;
2. lepingu lõppemise päev;
3. ülesütlemise alus;
4. eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.

Kuidas käituda, kui üürnik ei ole nõus üüripinda vabastama?

Kui üürnik ei vabasta vabatahtlikult üüripinda, võib üürileandja nõuda asja välja üürniku ebaseaduslikust valdusest üürikomisjoni või kohtu kaudu.

Üürikomisjonile avalduse esitamine on riigilõivu vaba, kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivu seadusele.

7 meelespead üürileandjale:

1) Leping – kindlasti sõlmida kirjalikult ja fikseerida kõik kokkulepped.

Lepingus tuleb fikseerida üüri tasumise kuupäev, üüri tasumise viis (sularahas, ülekandega) ja sagedus ning üüri suurus summana.

Kui üüri tasumine toimub sularahas, tuleks igakordsel tasumisel see kahepoolselt fikseerida.

Kui üürileandja keelab näiteks lemmiklooma pidamise ja suitsetamise, tuleb see samuti lepingus kirjalikult fikseerida. Üüripind tuleb üürnikule üle anda üleandmise-vasuvõtmise akti alusel ja selles tuleb ära fikseerida asja seisund üleandmise ajal ning vastavate mõõturite näidud (vesi, elekter, gaas).

2) Kõrvalkulud (tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste eest) – lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma üüritud asjaga seonduvaid kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Seetõttu tuleb kõik kõrvalkulud, nagu näiteks vesi, elekter, gaas, küte jne. kirjeldada kokkuleppena lepingus.

PS! Korterelamu remondifondi ja laenumaksete tegemine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja ise. Isegi, kui selline kokkulepe on kirjas lepingus, on see siiski tühine ning üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt tagasi juba tasutud maksed. Loe täpsemalt: https://www.juristaitab.ee/uudised/remondifond-ning-uhistu-laenumaksed-kes-peab-tasuma-kas-uurnik-voi-uurileandja-kas-juba-tasutud-maksed-saab-tagasi-nouda

3) Tagatisraha – üürileandja võib tagatisraha nõuda kuni kolme kuu üüri ulatuses, enamjaolt küsitakse tagatisraha ühe kuu üürisumma ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, seejuures esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Tagatisraha kuulub tagastamisele pärast lepingu lõppemist juhul, kui üürileandjal puuduvad nõuded üürniku suhtes.  

4) Üürilepingu kestus – tähtajaline või tähtajatu. Tähtajaline üürileping lõppeb tähtaja möödumisel, kui pole erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu lõpetamisest tuleb mõlemal poolel ette teatada kolm kuud.

5) Maakleri kasutamine – Elu- või äriruumi üürileandmisel võib kasutada kinnisvaramaakleri teenust, kes eeldatavasti tunneb vajalikku seadusandlust ning vormistab vajalikud dokumendid (üürileping, üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt).

6) Üürniku tausta uurimine – selgitage välja, kes koos üürnikuga asuvad üüripinnale elama ja millistel põhjustel. Uurige üürniku ja tema abikaasa/elukaaslase tausta ja selgitage välja nende nimed ning isikukoodid (teavitage kindlasti, et soovite nende tausta uurida). Küsige, millega tegelevad ning kus töötavad, uurige vajadusel ka nende osalusega ettevõtete tausta ning tehke päringud vastavates andmebaasides (Ametlikud Teadaanded, äriregister, krediidiinfo, google otsing ning facebook)

7) Üürilepingu lõpetamine – üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja avastab hiljem asja varjatud puudused, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.