Jurist: iga neljas klient on vaja päästa laenuorjusest

Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika – juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult – ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.

OÜ HUGO on 2,5 aasta jooksul abistanud tasuta ning soodustingimustel 25 000 inimest, neist kolmandik on vajanud abi võlgnevustega seoses. Suur enamus neist on sattunud võlaringi just kiirlaenude tõttu.

OÜ HUGO jurist Merike Roosilehe sõnul on peamised probleemid kiirlaenuandjatega krediidiasutuse hoolsuse määra rikkumine vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel. “Krediidisaaja laenukoormuse arvutamisel ei võeta arvesse krediidisaaja igakuist püsivat sissetulekut ning olemasolevaid kohustusi. Sageli piisab krediidiandjale sellest, kui laenusaajal on olemas kinnisvara mis tagab võetavat laenu ja millele saab seada hüpoteegi laenuandja kasuks, et seda siis vajadusel laenu katteks realiseerida. Kui krediidiandjad ei veendu inimese maksevõimes, siis tekibki olukord, kus olemasolevate laenukohustuste täitmiseks võetakse järjest uusi laene ning nii see lumepall veerema läheb, peatada seda on siis juba väga raske. Võin öelda, et minu klientidest iga neljas on sattunud sellesse laenurattasse,” sõnas Roosileht.

Roosileht lisab, et eriti terav on probleem just hüpoteeklaenudega, kus maksevõimes veendumine kinnisvara olemasolu kõrval on väga teisejärguline ja laenu antakse kergekäeliselt just vähem teenivatele inimestele. “Nii satuvadki laenuorjusesse just invaliidid, pensionärid ja väiksema sissetulekuga inimesed, kes pangast laenu ei saa, kuid kes omavad kinnisvara. Minu silmis on see väga vastutustundetu ja näotu käitumine krediidiandja poolt, kuna ilmselgelt ei suuda nad võetud kohustusi nii madala sissetuleku juures täita ning järgneb võlgevuse tõttu tagatisvara realiseerimine. See tähendab, et laenu tagatiseks olnud kinnisasi korteri või hoonestatud kinnistu näol pannakse soodsama hinnaga sundmüüki ja õnnetu laenusaaja on üks hetk koduta ning lisaks on ta jätkuvalt võlgu krediidiandjale, kuna kinnisasja müügihind ei katnud kogunenud kohustusi,” lisas Roosileht.

Lisaks soovitab Roosileht olla ettevaatlik laenulepingute refinantseerimisega – seda pakuvad laenuandjad võlgnevuse tekkides eesmärgiga pikendada laenu tagastamise tähtaega ja vähendada igakuise osamakse suurust. “Tihti pannakse refinantseerimise tulemusena uueks laenusummaks tegelikkusest suurem summa, mistõttu soovitan alati lasta laenuandjal põhjendada refinantseerimise tulemusena saadud laenu summat veendumaks, et summa on õige – refinantseerimisel saab uus laenusumma koosneda laenujäägist ning sissenõutavaks muutunud intressidest ja viivistest. On väga tavaline, et ühte laenu refinatseeritakse mitmeid kordi, mõnel juhul kuni 10 korda ning lõpptulemusena kujuneb laenusumma mitmeid kordi suuremaks sellest, mille te tegelikult saite,” hoiatab Roosileht.

Enne laenu refinantseerimist või hüpoteeklaenu võtmist soovitab Roosileht nõu pidada juristiga. “OÜ’l HUGO on täna võimalus anda 2 tundi õigusabi riigi kulul Eestimaal elavatele inimestele, kelle brutokuutasu jääb alla 1700 euro. Julgen öelda, et lihtsamad ning enamlevinud mured saavad selle ajaga ka lahenduse, mistõttu on see suurepärane võimalus lasta juristil keerulisemad tehingud üle vaadata veendumaks, et kõik on korrektne ning teile ei tehta liiga,” lisas Roosileht lõpetuseks.