Eelmisel aastal, juulis, jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS), millega eraldati kehtinud pankrotiseadusest füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise kohta käiv regulatsioon ja tehti see eraldiseisva seadusena arusaadavamaks.
Uus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS)
Seadusega lihtsustati maksejõuetuse avalduse esitamist, võimaldades füüsilise isiku maksejõuetusavaldust esitada kohtule nii pankroti väljakuulutamiseks, pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks kui ka võlgade ümberkujundamiseks. Maksejõuetusavaldus hakkab asendama seega pankrotiavaldust, kohustustest vabastamise avaldust ja võlgade ümberkujundamise avaldust.
Maksejõuetusavalduse, abikaasade maksejõuetusavalduse, võlausaldaja maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade ümberkujundamise kava vormid on saadaval Justiitsministeeriumi kodulehel www.just.ee. Kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik. Vara-, võla- ja võlgade ümberkujundamise avalduste vormide täitmise kohustus on pandud usaldusisikule.
Uue seaduse järgselt nimetatakse võlgnikule usaldusisik, mis peaks välistama selle, et usaldusisikuks määratakse võlgniku maksejõuetusmenetluses võlgnik ise, mis eelmise aastani oli üsna tavaline. Kes katab aga usaldusisiku kulud, kui füüsiline isik on maksevõimetu, on jäänud seaduses veel arusaamatuks ja see peab selguma juba kohtupraktikas.
Miks see teema on aktuaalne?
Üha kiirenev inflatsioon ja kallinev majanduskeskkond on seadnud paljud inimesed järjest ebastabiilsemasse ja kahjuks ka halvenevasse olukorda oma olemasolevate kohustuste täitmisel ja võimalike makseraskustega toime tulemisel. Samuti ei ole harvad juhud, kus on lumepallina veerema läinud ühe laenuga teise laenu katmisest tekkinud võlad ning märgatav hulk inimesi ei suuda enam oma, erinevate laenupakkujate poolt kontrollimatult ja liiga kergekäeliselt antud, laenude tagastamise kohustustega toime tulla.
Seetõttu ei ole ülearune üle korrata ka seadusest tulenevad võimalused, mida on võimalik kasutada ja vajadusel ka väljapääsmatus olukorras lahendustena kaaluda.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus annab makseraskustes võlgnikule maksejõuetusavalduse esitamise kaudu võimaluse tema võlgade ümberkujundamiseks või kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning võimaluse seeläbi ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust või vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Võlgade ümberkujundamise menetlus
Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sel juhul võib abi olla veel võlgade ümberkujundamise menetlusest, kus usaldusisik peab võlgniku nimel ja heakskiidul 60 päeva jooksul esitama võlgade ümberkujundamise kava.
Uudsena seaduses võivad abikaasad esitada ka ühise maksejõuetuse avalduse, mille alusel võib kohus algatada ühise võlgade ümberkujundamise menetluse. Ümberkujundamist on mõistlik kaaluda juhul, kui on alust eeldada olemasolevate nõuete tõendatuse, suuruste ja õiguspärasuste ebaselgust.
Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlausaldaja peab andma põhjendatud seisukoha võlgade ümberkujundamise kohta võlgniku taotletud viisil ja esitama usaldusisikule hiljemalt ühe kuu jooksul oma seisukoha, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Kui võlgnikul on vara, saab tema kohustusi katta tema vara arvelt.
Üldjuhul ei ole võlgade ümberkujundamise menetlused olnud kuigi edukad, kuna väga paljudel võlgnikel puudub vara, mille arvelt katta kohustusi, sh viia läbi ka võlgadest vabastamise menetlust kasutades selleks kolmandat isikut, ning nimetatud menetlus on taandunud siiski eraisiku pankroti väljakuulutamiseni ja võlgadest vabastamise menetluse algatamiseni. Tihti ei nõustu võlgasid ümber kujundama põhjendatult ka võlausaldajad või siis võlgnik ei suuda võlgade ümberkujundamise menetluses võetud kohustusi ikkagi lõpuni täita.
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamine
Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Seetõttu tuleb koos eraisiku pankroti avaldusega esitada avaldus ka võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks.
Mida võlgadest vabastamise menetluses silmas pidada?
Kui on algatatud võlgniku võlgadest vabastamise menetlus, on väga oluline silmas pidada järgmist:
- Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. See võib tähendada ka seda, et võlgnikul tuleb otsida tasuvamat tööd ka siis, kui tal on töökoht olemas, kuid ta on võimeline oma sissetulekuid suurendama, kandideerides tasuvamatele töödele. Kohtule esitatavas iga-aastases aruandluses on mõistlik näidata, et võlgnik on vähemalt püüdnud leida ka tasuvamat tööd, kandideerides tasuvamatele töökohtadele oma pädevuse piires.
- Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatakse usaldusisikule. Usaldusisik täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve. Usaldusisik peab võlgnikule tagasi andma sissetuleku osa, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
- Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
- Siiani, enne FiMS-i jõustumist, kui selgus, et võlgnikul puudub vara usaldusisiku teenuste eest tasumiseks, on kohus pärast pankrotimenetluse lõppemist tihti nimetanud usaldusisikuks võlgniku. Kui usaldusisikuks on määratud võlgnik ise, tuleb tal väga tähelepanelikult jälgida, et temale kättejäänud rahad ja võlausaldajate rahad on hoitud lahus. Soovitav on võimalusel panustada iga-aastastesse võlausaldajatele tehtavatesse väljamaksetesse pigem veidi enam, kui teha näiteks endale otseselt mittevajalikke kulusid, ehk võlgadest vabastamise menetluse jooksul tuleb võlausaldajate võlgade vähendamisse suhtuda äärmiselt tõsiselt – siis on sellest ka kasu ja menetlus edukas. Oluline on, et nii võlausaldajatele kui ka kohtule nähtuks võlgniku tahe ja tema reaalne tegevus oma kohustuste vähendamiseks.
- Uue seaduse järgselt ei saa võlgnik enam olla iseenda usaldusisikuks ning vajalik isik nimetatakse kohtu poolt. Sellega tõstetakse ka võlausaldajate kindlustunnet.
- Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Oluline on ka iga-aastaselt, kolme aasta jooksul, kohtule esitatud aruandlus, millest peab nähtuma, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid.
- Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest – eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. Arvestatavaks ulatuseks on kohtud lugenud olukorda, kus on täidetud ca 60–80% võlausaldaja nõuetest.
- Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Seega kui isik on maksevõimetu ja on otsustanud algatada eraisiku pankroti ja võlgadest vabastamise menetluse, tuleb sellesse suhtuda täie tõsidusega ja sisuliselt viia kolme aastaga läbi nö täitemenetlus iseenda vastu. Vastasel juhul saab võlausaldaja toetuda asjaolule, et võlgnik ei ole piisavalt panustanud oma kohustuste täitmiseks, ja järgmise astme kohus võib võlausaldaja põhjendatud avalduse alusel tühistada võlgadest vabastamise menetluse lõpus kohtu poolt tehtud võlgniku võlgadest vabastamise määruse.
Menetluse eelised täitemenetluse ees
Eraisiku võlgadest vabastamise menetluse peamised eelised täitemenetluse ees seisnevad selles, et menetluse kestel pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, ei saa pöörata sissenõuet võlgniku varale.
Eraisiku pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse ka intresside ja viiviste arvestused olemasolevatele, võlgniku vastu suunatud nõuetele. Täitemenetlus lõpeb pankroti väljakuulutamisega ja olemasolevad nõuded esitatakse pankrotimenetlusse ning lõpetatakse nendelt intresside ja viiviste arvestamine. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kust saada abi?
Kui olete makseraskuste, täitemenetluste või inkassonõuetega kimpus, küsige kindlasti nõu ja otsige abi võlanõustajatelt või valdkonnaga tegelevatelt juristidelt.
Üle Eesti aitab nendes küsimustes orienteeruda soodustingimustel esmanõustamisi ja konsultatsioone pakkuv HUGO OÜ õigusbüroo.
Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Mustamäe, 16. jaanuar 2023.
