Pärimisõigus

Pärimisõigus tegeleb sellega, mis juhtub inimese varaga pärast tema surma ehk pärandiga.

Broneeri aeg

Pärimine võib toimuda nii seaduse kui testamendi alusel ning peamised murekohad on seotud pärijate rohkuse, pärandaja kohustuste, pärandi õiglase jagamise ja testamendi kehtivusega.

HUGO juristid abistavad Sind oma oma õiguste selgitamisel ja dokumentide koostamisel ning ülevaatamisel. Samuti esindame sind kohtus ja aitame notariaalsete toimingutega.

Pärimine seaduse järgi

Pärimine seaduse järgi toimub siis, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Samuti kui testamend või leping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänu seaduse järgi. Seadusjärgne pärimine puudutab pärandaja sugulasi ning teda üleelanud abikaasat. Suurimaid vaidlusi tekitab pärima õigustatud isikute ring, pärandi osade suurus ning sundosade määramine.

Testament

Testament on pärandaja tahteavaldus oma surma puhuks. Testament võib olla notariaalne või kodune. Testamendi juures tekitab suurimaid vaidlusi selle kehtivus või ulatus ning pärandaja tahte tõlgendamine, samuti pärandist sundosa määramine.

Pärimisleping

Pärimisleping on erinevalt testamendist kahepoolne tehing, millega tavaliselt nimetatakse kindel pärija või justnimelt loobutakse pärimisest. Samuti saab pärimislepingus pärijale määrata konkreetseid esemeid, kohustusi või korraldusi pärandit sihtotstarbeliselt kasutada. Pärimislepingus tehtud korraldused on pärandajale siduvad juba tema eluajal ning neid ta ei saa enam ühepoolselt muuta ega tühistada.

Alaealise lapse pärimistoimingud

Alaealise lapse pärimistoimingute puhul tuleb arvestada seadusest tulenevaid nõudeid ja erisusi. Vanematel peab lapse nimel teatud tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek. Näiteks ei või vanem lapse nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

Pärandist loobumine

Pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Sealjuures nõuab pärandist loobumine selget tahteavaldust, mis tuleb teha hiljemalt kolm kuud pärast pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest teadasaamisest. Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Loobumise põhjuseks on reeglina see, kui pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtust. Pärandaja varast ning kohustustest aitab ülevaate saada pärandvara inventuur.

Sul on õigusalane probleem? HUGO aitab!

Broneeri aeg