detsember 30, 2021
Vaktsiinikindlustus aitab lahendada keeruliste juhtumitega seotud pudelikaela
Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on muuta väga harva esinevate tõsiste tervisekahjustuste korral inimesele hüvitise saamine märksa lihtsamaks. Kõige väiksem hüvitis oleks 1000 eurot ja üliraskete üksikjuhtumite puhul makstav maksimummäär 100 000 eurot. Kindlustus hõlmaks kõiki Eestis kasutatavaid vaktsiine ning vastav eelnõu on plaanis koos patsiendikindlustuse süsteemiga Riigikogusse saata veel tänavu. Esimeses etapis hõlmatakse vaktsiinikindlustusega COVIDi vaktsiinid alates nendega vaktsineerimise algusest, kõigile teistele vaktsiinidele laieneb kindlustus ettepaneku kohaselt 2023. aastast.
2. detsembril kiitis valitsuskabinet heaks vaktsiinikahjude kindlustuse süsteemi, mis praeguse plaani kohaselt peaks käivituma tuleva aasta mais. Õigusabiplatvorm HUGO.legal käsitles vaktsiinikahjude hüvitamist veebiseminaril, kus oma kogemusi jagas Lextali partner, vandeadvokaat ja Eesti ainus kindlustusõiguse lektor Olavi-Jüri Luik. Luik möönab, et ehkki tõsiseid vaktsiinikahju juhtumeid võib lugeda ühe käe sõrmedel, ei muuda see olematuks nendega seotud keerulisi probleeme. Veebiseminari modereeris HUGO.legal kaasasutaja ja peajurist Erki Pisuke ning selle käigus vastati ka vaatajate erinevatele küsimustele vaktsiinikahjude kui ka ravivigade kohta.
Vaktsiinikindlustuse loomise küsimus on Eestis teravalt üles kerkinud just seoses COVID vaktsiinide manustamisega. 30. novembri hommiku seisuga oli Eestis manustatud üle 1,65 miljoni vaktsiinidoosi, millest kõigi võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta esitati Ravimiametile teatisi vaid 0,36% dooside kohta (6017 teatist). Teatisi, milles kirjeldati vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos, on veel vähem – 238.
Vaktsiini eest vastutab tootja või maaletooja
Olavi-Jüri Luik rõhutab, et vaktsiinid on reeglina igati ohutud: “Juhtumeid on väga-väga-väga vähe ja ka neist 238-st on enamik tervenenud. Rõhutan veel, et vaktsiinidega seoses ei ole Eestis mitte ühtegi kohtulahendit. Vaktsiinid on olulised, nad aitavad, ükskõik kust otsast me statistikat vaatame. Tõsi, eksisteerivad mingid üksikud juhtumid, aga ka need ühe käe sõrmedel loetavad juhtumid kindlasti vajavad lahendamist.”
Tänases õiguslikus raamistikus vastutab vaktsiinikahjude eest reeglina vaktsiini tootja või maaletooja. Arsti vastutusest saab rääkida vaid ülimarginaalsetel juhtudel, kui tegemist on vaktsiini vale käitlemise või manustamisega. Seetõttu ei lahenda vaktsiinikahjude küsimust ka plaanitav n-ö patsiendikindlustus, mis tegeleb tervishoiuteenuse osutaja vastutusel tekkinud juhtumitega.
Õiguslikus mõttes on iga ravim või vaktsiin täpselt samasugune toode kui mistahes muu toode. Võlaõiguses on olemas tootja vastutuse eriregulatsioon, mille alla langevad ka vaktsiinid. Eriregulatsiooni eeliseks on see, et kahju kannataja ei pea minema ainult tootja vastu, vaid võrdväärselt vastutab ka turustaja, kes vaktsiini maale tõi.
Õiguslikult saab vaktsiinid jagada kolme kategooriasse:
-
Vabatahtlikud vaktsiinid nagu puugivaktsiin, gripivaktsiin või reisivaktsiinid, mis on tasulised. Nende maaletoojaid on palju erinevaid.
-
Immuniseerimiskava vaktsiinid, ehk laste ja noorukite n-ö poolkohustuslikud vaktsiinid leetrite, mumpsi, tuberkuloosi jmt vastu. Nende soetamine toimub läbi riigihangete ja nende maaletoojaks on reeglina mõni Eesti äriühing.
-
COVID vaktsiinid, mille puhul on avaliku info põhjal kõik riigid siiani teinud tehingud tootjatega otse.
