veebruar 3, 2022

Ravivigade hüvitamisega aitab ekspertkomisjon ning patsiendikindlustus

Paratamatult on inimese tervisega seotud õigusküsimused keerulised ning oma rolli mängivad ka ebareaalsed ootused meditsiinile. Kui raviga kaasneb kahju, siis mis üldse on raviviga, kuhu selle tuvastamiseks pöörduda, kuidas nõuda hüvitist ning kuidas aitaks patsientide muret leevendada patsiendikindlustus? HUGO.legal käsitles ravivigade küsimust veebiseminaril, kus oma kogemusi jagas Lextali partner, vandeadvokaat ja kindlustusõiguse lektor Olavi-Jüri Luik. 

Õiguslikult jagunevad ravivead kaheks. 

    • Diagnoosimise vead – näiteks läheb pikaajalise taimetoitlase vere rauasisaldus ühtäkki väga madalaks. Arst eeldab, et põhjuseks on taimetoitlus, ehkki see varem probleeme pole valmistanud ning seetõttu jääb märkamata rauasisalduse kukkumise sage põhjus, vähk. Arst jätab pelgalt taimetoitluse tõttu tähelepanuta märgid, millest ta tavapäraselt oleks pidanud aru saama. 
    • Ravivead – näiteks lõhutakse operatsiooni käigus mõni teine siseorgan või amputeeritakse vasaku jala asemel parem jalg. 

    Vastutuse puhul mängib olulist rolli arstide informeerimiskohustus. Õiguslikult peavad arstid patsienti selgelt informeerima nii sellest, mis patsiendil viga on, kui sellest, millised on ravivõimalused, võimalikud riskid, ravi kestus jmt, et patsient saaks teha igakülgselt informeeritud valiku. 

    Hea näide on eakamate meeste eesnäärmevähk, mille opereerimisega kaasneb enamasti elukvaliteedi sügav langus. 70-80ndates eluaastates meestel areneb eesnäärmevähk reeglina üsna aeglaselt, mistõttu võib opereerimine olla ohtlikum kui vähk ise. Arstid peaksid patsienti informeerima, et piltlikult öeldes on neil suurem tõenäosus enne vanadusse kui vähki surra. 

    ravivead ja patsiendikindlustus

    Kuidas hinnata, kas tegemist on raviveaga või mitte? 

    Diagnoosi- või ravivigade hindamine pole juriidiline küsimus, vaid meditsiiniline küsimus. Teine valdkonna arst või spetsialist peab ütlema, kas selline probleem oleks üldisel arstiteaduse tasemel olnud välditav. Kas arst tegutses vähemalt sama kvaliteediga nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst? Arstiteaduse üldisest tasemest madalamal tasemel ravimine tähendabki sisuliselt automaatselt raviviga. 

    Arstiteaduse üldise taseme kindlakstegemisel lähtutakse EL üldisest tasemest ning selleks vaadeldakse nii Eesti kui Euroopa ravijuhiseid. Samas ei tohiks ega peaks neid pimesi järgima, ehk ravijuhisest võib ka kõrvale kalduda, kui selleks on mõjuv põhjus. Selle põhjuse tõendamine lasub muidugi tervishoiuteenuse osutajal. 

    Kust läheb piir ravivea ja tüsistuse vahel? 

    Olavi-Jüri Luik rõhutab, et iga soovimatu meditsiiniline tagajärg pole tingimata raviviga: “Tüsistus on iseenesest igasugune meditsiiniline komplikatsioon, mis võib, aga ei pruugi olla raviviga. Võtame kasvõi inimeste haavad – mõnikord haav paraneb kiiremini, mõnikord aeglasemalt. Sellel on erinevad põhjused ning erinevatel inimestel on see veel rohkem erinev kui ühe inimese lõikes.” 

    Luik selgitab, et igal inimese füüsisesse sekkumisel on tagajärjed: “Kui räägime operatsiooni läbiviimisest, on see füüsiliselt inimese terviklusse sekkumine. Iga operatsioon tekitab teatud mõttes ka kahju ning mingite tüsistuste tekkimine on pigem tavaline kui ebatavaline.” 

    Iga protseduuri või operatsiooni tüsistuste riski ulatus on erinev ning siinkohal tuleb taas mängu arsti informeerimiskohustus. Seaduse järgi ei saa ega või arst reeglina lubada patsiendi paranemist või protseduuri edukust. Enne operatsiooni peaks arst selgitama ka tüsistuste tõenäosust ning kui need ilmnevad, ei tähenda see, et tegemist on raviveaga.

    Kordame üle, et raviviga on see, kui tagajärg olnuks tavapäraste meditsiiniliste meetmetega tavapärasel Euroopa arstiteaduse tasemel välditav. Seda, kas tegemist on tüsistuse või raviveaga, oskab samuti öelda meditsiiniline spetsialist. 

    Võtame näiteks juhtumi, kus kurgumandlite operatsiooni ajaks paigaldati patsiendi suhu klamber keele paigal hoidmiseks. Klamber kahjustas keelt ning inimene ei tunne seetõttu enam maitseid. See omakorda teeb võimatuks teha erialast kokatööd. See on meditsiiniline küsimus, miks selline asi tekkis – kas klambri paigaldamisel tehti mingi viga või äkki patsienti informeeritaksegi, et selliste klambrite paigaldamisel on keele kahjustumise tõenäosus nt 5%. Vastav meditsiiniekspert peaks ütlema, kas need riskid on olemas, kas neist hoiatati ning kas klambri paigaldamisel, äravõtmisel või operatsiooni ajal tehti mingi viga. Tõenäoliselt ei ole tegemist keerulise küsimusega ning asjatundjaid, kes sellisele küsimusele vastata oskavad, on Eestis tõenäoliselt kümneid. 

    ravivead ja patsiendikindlustus