2009. aasta septembris andis loo peategelane Mati oma korteri huvilisele naisterahvale üürile. Järgmise aasta lõpuks oli kommunaalmaksete võlga kogunenud 45 000 krooni, lisaks veel üürivõlgnevus. Seejuures oli allkirjastatud õiguslikult igati tore ja pidav leping.Et võlgnevus kätte saada, sõlmisid osapooled kohtu ettepanekul kompromisslepingu, mille järgselt oleks pidanud Matile hakkama laekuma esimene sissemakse ja igakuised maksed. Mida aga ei tulnud, olid igakuised maksed. Mati pöörduse oma õiguste kaitseks kohtutäituri poole ja selgus tõsiasi, et huviline naisterahvas on võlgu paljudele, mistõttu Mati nõue oli järjekorra lõpus ja lootus raha näha, oli vaat et ilmvõimatu.
Tänaseks on juhtumist möödas pea 12 aastat, kas sellises olukorras on üldse midagi teha? TV3 küsis ekspertarvamust HUGO kaasasutajalt ja õigusjuhilt Erki Pisukeselt. Erki rõhutab, et isegi kui leping on vettpidav, siis kindlasti tasuks teha tehingupartnerile taustauuring. Nagu selgus antud kaasusest, siis preili oli meedias endale juba nime teinud ja just negatiivses valguses. Tsiviilasjades aeguvad nõuded täitemenetluse algatamisest alates 10. aasta jooksul. Kui võlgnik on kogu selle aja jooksul maksevõimetu, siis ei olegi temalt midagi võtta. Oleme praktikas näinud ka juhtumit, kus isiku vastu on algatatud 70 täitemenetlust ning võla tagasisaamisest võivad võlausaldajad suu puhtaks pühkida.
Aga mida siis ikkagi teha?
-
-
- lepingupartneri taustauuringut;
- juriidiliselt korrektset lepingut, mis probleemide korral Sinu huve kaitseb;
- tagatistega riskide maandamist (eriti üürilepingu puhul).
-
Halvasti võib minna ka siis, kui teed kõik õigesti. Sellisel juhul pöördu esimesel võimalusel juristi poole, sest aeg maksab erinevate õigusvõimaluste realiseerimisel tihti kõige rohkem. Intervjuu Erkiga on järelvaadatav alates 
15.10 TV3 “Raportis”.
Aitäh Allan Muuk ja TV3 ning Erki, et keerulise teema selgelt kokku võtsite.
