Sattusid välismaal liiklusõnnetusse – mis nüüd?

Isikliku autoga välismaal sõitmine on muutumas üha tavalisemaks – olgu siis põhjuseks pikem reis või kiire põige mõne naaberriigi lennujaama, kaubanduskeskusesse või üritusele. Kui pikemale reisile minnes mõeldakse ka autoga seotud ohud põhjalikumalt läbi, ei hüüa õnnetus tulles ning liiklusõnnetus võib juhtuda ka argisel käigul, mille jaoks eraldi ettevalmistusi tehtud ei ole. Käesolevas artiklis räägime, mida sellisesse olukorda sattununa silmas pidada ja kuidas suuremaid probleeme juba eos ennetada. 

If kindlustuse uuringu järgi on koguni 13% välisriigis autot juhtinud Eesti inimestest osalenud liiklusõnnetuses. Nagu öeldud, mõeldakse pikema autoreisi puhul autoga seonduv sageli põhjalikumalt läbi ja valitakse sobiv reisi- või kaskokindlustus. Asjaajamise lihtsustamiseks ning meelerahu tagamiseks tasub igal juhul kaaluda lisakaitset. Kauges riigis sõidukiga hätta sattudes on kaasnevad kulud ning sekeldused hoopis teised kui kodulinnas või koduriigis ja kindlustus võib aidata katta ka näiteks asendusauto, reisitõrke või muid kulusid.

Kohustuslik liikluskindlustus toimib ka välismaal

Millised on aga autoomaniku õigused ja võimalused juhul, kui autol on vaid kohustuslik liikluskindlustus? Hea uudisena on Eesti autoomanikud Euroopas ja selle lähiriikides kaitstud ka spetsiaalset erikindlustust sõlmimata. Nimelt kuulub Eesti kahte osaliselt kattuvasse liikluskindlustuse süsteemi: Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriikide süsteem ja rohelise kaardi süsteem.

• Kõik EMP riigid on ka rohelise kaardi süsteemi riigid. EMP riikides piisab tavalise liikluskindlustuse poliisi kaasaskandmisest.
• Rohelise kaardi riikides peab kaasas olema – nagu nimigi ütleb – spetsiaalne roheline kaart. Need riigid on: Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Iisrael, Iraan, Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Valgevene, Venemaa.
• Rohelise kaardi väljastab liikluskindlustuse andja küsimise peale tasuta.
• Rahvusvaheline liikluskindlustus pole vaid Euroopa piirkonna eripära, vaid sarnased kaardisüsteemid toimivad üle maailma – näiteks sinise kaardi süsteem Kagu-Aasias ning oranži kaardi süsteem Lähis-Idas ja Põhja-Aafrika riikides. Rahvusvaheline liikluskindlustus kaitseb liiklejaid kahel moel:
• Vähendab bürokraatiat autojuhtide jaoks, kes peavad ületama riigipiire ning peaks muidu hankima iga riigi jaoks eraldi kindlustuse.
• Kaitseb liiklusõnnetuse ohvrit, kui õnnetuse põhjustajaks on teisest riigist pärit autojuht.

Kohustusliku liikluskindlustusega hüvitatakse avarii käigus teistele põhjustatud vara- ja isikukahjud – auto remondikulusid sellega ei korvata. Samas polegi auto kahju või mahakandmine õnnetuse puhul suurim riskikoht – näiteks tervisekahjud võivad küündida lausa sadadesse tuhandetesse eurodesse. Viimastel aastatel on eestlased põhjustanud liiklusõnnetusi, mille kannatanute tervisekahjud on ulatunud isegi poole miljoni euroni.

Rahvusvahelise liikluskindlustuse süsteemi toimimist Eestis korraldab Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes annab näiteks kliendile teavet, kellelt kahju korral kindlustushüvitist nõuda. Samuti korraldab fond liikluskindlustuse vaidluste lahendamist lepitusorgani kaudu. Sarnaselt siseriiklikele kindlustusjuhtumitele hüvitab fond tuvastamata jäänud süüdlase põhjustatud kahju ka välisriigis juhtunud õnnetuste puhul (sellest võib rohelise kaardi riikides olla erisusi).

Liikluskindlustuse rahvusvaheline koostöö tagab, et kliendid saaksid teavet ning asju ajada võimalikult palju koduriigis ning emakeeles. Näiteks õnnetuses ise kannatanuks jäädes saab hüvitist taotleda ka välismaise kindlustusandja nõuete käsitlejalt Eestis.

Kuidas õnnetuse korral välisriigis toimida

Pea meeles, et liiklusõnnetuse korral kohaldub selle riigi õigus, kus õnnetus toimus. Kohalikud reeglid võivad eestlastele harjumuspärasest käitumisest aga kõvasti erineda – näiteks Venemaal tuleb avarii korral igal juhul kutsuda politsei. Isegi kui täpseid nõudeid iga riigi kohta välja uurida ei jõua või saa, siis järgnevatest soovitustest on kindlasti abi.

• Liiklusõnnetuse vormistamiseks on ka Eestis soovitatav autos hoida blanketti “Teade liiklusõnnetusest”. Niisugune vorm on kasutusel aga kogu Euroopas, keelest hoolimata samasuguste andmeväljadega ning lihtsustab liiklusõnnetuse vormistamist. Blanketi saab hankida kindlustusandjatelt või bensiinijaamadest.
• Enne teele asumist tee kindlaks, et kõik vajalikud dokumendid on autos olemas, sh kohustusliku liikluskindlustuse poliis ja vajadusel ka roheline kaart.
• Märgi üles oma kindlustuse kontaktandmed!
• Kui on juhtunud õnnetus ja tegevusreeglid pole selged, teavita igal juhul politseid. Ära enne sõidukeid liiguta või pabereid vormistama asu.
• Jäädvusta nii palju infot, kui võimalik. Pildista autosid, teise poole esitatavaid dokumente jmt.
• Kui politsei saabub, küsi kindlasti nendepoolset protokolli või tõendit olukorra fikseerimise kohta.
• Kontakteeruge esimesel võimalusel oma kindlustajaga, et saada nõu ning abi.

Kokkuvõttes: 

• Kohustuslik liikluskindlustus aitab hüvitada teistele põhjustatud vara- ja isikukahjud ka Euroopas ning paljudes selle lähiriikides.
• Eestis korraldab rahvusvahelist liikluskindlustust ja annab klientidele teavet Eesti Liikluskindlustuse Fond.
• Uuri enne välismaale sõitmist välja kohalikud nõuded liiklusõnnetusse sattumisel.
• Meelerahu ja suurte lisakulude vältimiseks tasub igal juhul sõlmida ka sobiv reisi- või kaskokindlustus.