ÕigusNädala kokkuvõte: täitemenetlus

Kümnes õigusnädal viis meid täitemenetluse teema sisse. Pärast seda, kui sissenõudja esitab täitmisavalduse, alustab kohtutäitur täitemenetlust. Täitur saadab võlgnikule täitedokumendi, täitmisteate ja teavituse tasudest. Tavaliselt antakse võlgnikule 10 päeva, et võlg vabatahtlikult tasuda, kuid see tähtaeg võib ulatuda ka kuni 90 päevani. Võlgnik saab paluda kohtutäiturilt maksegraafikut, kuid ainult sissenõudja nõusolekul. Maksegraafiku jaoks on vaja täita avaldus, esitada pangakonto väljavõte ja tõendid sissetulekute kohta. Need dokumendid edastatakse sissenõudjale, kes otsustab, kas ja millistel tingimustel maksegraafik lubatakse. Kodanikuportaalist eesti.ee saab teada enda suhtes algatatud täitemenetlusi ja kes neid läbi viib. Allpool teeme kokkuvõtte nädala teemadest.

Kas töövõimerahasid tohib arestida?
Aivo saab kätte 1400 eurot netos, lisaks veel töövõimehüvitis summas 351 eurot. Aivo vastu esitati tsiviilhagi tarbimis- ja kiirlaenude võlgnevuse välja nõudmiseks. Aivo küsib kas kohtutäitur arvutab arestitava sissetuleku hulka ka töövõimehüvitise? (1400+351) või teeb ta arestimise üksnes töötasult (1400€) ja töövõimehüvitis jääb täies ulatuses puutumata? Töövõimehüvitisele ei saa üldjuhul sissenõuet pöörata, kuid erandjuhtudel võib see olla võimalik, kui muud varad ei kata võlanõuet ja arestimine on õiglane arvestades nõude liiki ja sissetuleku suurust. Ehkki töövõimetoetusele sissenõuet tavaliselt ei pöörata, võetakse see arvesse arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa arvutamisel. Teisisõnu arvestab kohtutäitur Aivo sissetulekut töötasu ja töövõimehüvitise summana (1400€ + 351€ = 1751€), mille põhjal arvutab arestimisele mittekuuluv osa.

Kui sama võlgnevuse tasumist nõuab nii kohtutäitur
Marek võttis tuttava inimese käest laenu ja jäi tagasimaksmisega hätta. Tuttav inimene ehk võlausaldaja andis sellepeale Mareki võla inkassosse ja maksekäsu kiirmenetlusse, kust see jõudis täituri lauale. Nüüd on Marek jaburas olukorras, kus sama võlgnevuse tasumist nõuab nii kohtutäitur, kui ka inkassoettevõte. Seejuures on summad erinevad, sest inkassoettevõte nõuab erinevaid kõrvalkulusid oma suva järgi. Mida oleks õige sellises olukorras teha? Kas tasuda võlgnevus kohtutäiturile? Kas inkassoettevõttel on seejärel siiski mingi õiguslik alus nõuda võlgnevuse tasumist ka neile või nõuda arusaamatuid lisatasusid?Kui algne võlausaldaja ei ole teatanud nõude loovutamisest inkassole ja inkassoettevõte ei ole esitanud vastavat dokumenti, kuulub nõue endiselt algsele võlausaldajale ehk võlgu andnud tuttavale. Kui nõue on kohtulahendiga kinnitatud ja täituriga täitmisel, soovitame maksta edaspidi ainult kohtutäiturile. Kui midagi on juba inkassoettevõttele tasutud, tuleb informeerida sellest kohtutäiturit ja esitada makse tõendid, et täitemenetluses olev nõue väheneks. Pea meeles, et lepingust tulenevad nõuded aeguvad reeglina 3 aasta jooksul ja täitemenetluse nõuded 10 aasta jooksul. Mõlemal juhul tuleb aegumist ise taotleda ja siin tuleb appi HUGO aegumise rakendus https://app.hugo.legal/hugoapp…

Mis järjekorras rahuldatakse viivise nõue, kui põhivõlgnevus on tasutud?
Lea sattus üks hetk oma elus kiirlaenude lõksu, võttes esimeste laenude tasumiseks uusi laenusid jne. Menetlusi on Leal mitmeid, kuid järgemööda on ta neid ka tasunud. Ühe laenu põhivõlgnevus ongi Leal tasutud, kuid nüüd sai ta kohtutäiturilt kirja, et viivised on vaja ka veel maksta ja täitemenetlus lõpeb alles siis. Lea küsib, et kuna tööandja maksab tema palgast igakuiselt täiturile, siis kas see uus viiviste nõue läheb tasumisele alles pärast teisi summasid? Esialgne arestisumma on ju tasutud ja tööandja maksab juba teisele kohtutäiturile. Tööandja maksab raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Kui kohtutäitur koostab uue, viiviste arestimisakti, läheb see järjekorras viimaseks. Erisus oleks juhul, kui Leal oleks arest peal seoses elatisnõudega. Nimelt lapse elatisnõude puhul loetakse see alati esimesena saabunuks ja täidetakse enne teisi mahaarvamisi.

Loodame, et nädala kokkuvõte aitas paremini mõista täitemenetluse protsessi ja meie igapäevaelu puudutavaid õigusi ja kohustusi.

ÕigusNädala eesmärk on tuua õigusteemad laia publikuni jättes kõrvale seadustes kasutatud sõnaviguri. Iga postituse all ootame aktiivset kaasamõtlemist ja küsimusi, et koos õigusalastes küsimustes paremini orienteeruda. Postituste sisu on loetav meie Facebooki lehel: https://www.facebook.com/hugolegaleesti