ÕigusNädala kokkuvõte: pärimine

Tere tulemast lugema järjekorras seitsmenda ÕigusNädala kokkuvõtet.  Eelmine nädal selgitasime pärimisega seotud teemasid ning allpool teeme kokkuvõte kõige olulisemast:

1. Pärimise alused. Pärida saab kas testamendi või seaduse alusel. Kui testament puudub, toimub pärimine seaduse järgi. Esmajärjekorras pärivad lapsed. Kui lapsi ei ole, pärivad vanemad ja nende puudumisel õed-vennad võrdsetes osades. Abikaasa pärib laste kõrval võrdselt lapse osaga, kuid mitte vähem kui 1/4 pärandist. Notar algatab menetluse pärijate tuvastamiseks, kuid ainult siis, kui keegi on selleks soovi avaldanud. Pärandist loobumiseks tuleb esitada avaldus notarile 3 kuu jooksul. Notar väljastab pärimistunnistuse pärast pärijate ringi ja õiguste kindlakstegemist, lõpetades sellega pärimismenetluse.

2. Elukaaslase pärimisõigus. Kui elukaaslased ei ole abielus ja testamenti pole tehtud, ei kuulu elukaaslane seadusjärgsete pärijate hulka. Seega tasub pika kooselu ehk nö vaba-abielu puhul mõelda läbi mis saab siis, kui üks pool siit ilmast lahkub – et ei juhtuks olukorda, kus ühine kodu läheb jagamiseks hoopis laste vahel eelmisest kooselust

3. Vastastikune testament. Abikaasade ühine testament, kus nad nimetavad teineteist pärijateks või määravad muud pärandikorraldused on abaikaasade vastastikune testament. Sellise lepingu mõte seisneb selles, et kui üks abikaasadest sureb, läheb kogu vara ellujäänud abikaasale. Testamendis saab määrata ka seda, kes pärib peale ellujäänud abikaasa surma. Seda sorti testament on sobilik, kui elukaaslastel on lapsi varasematest suhetest, aga näiteks ühine kodu soovitakse jätta ainult ühistele lastele. Siiski tuleb arvestada teiste laste sundosa nõudmise võimalust. Oluline on märkida, et ellujäänud abikaasa ei saa muuta vastastikuse testamendi korraldusi.

4. Pärimine ja kohtutäiturid. Kui pärija on võlgnik, saab kohtutäitur nõude pöörata tema osale pärandist. Võlgnikust pärija saab aga pärandist loobuda ning loobumise korral pärivad tema osa tema lapsed, kelle varale kohtutäitur sissenõuet pöörata ei saa (eelduses, et nende suhtes ei ole täitemenetlust alustatud).

ÕigusNädala eesmärk on tuua õigusteemad laia publikuni jättes kõrvale seadustes kasutatud sõnaviguri. Iga postituse all ootame aktiivset kaasamõtlemist ja küsimusi, et koos õigusalastes küsimustes paremini orienteeruda. Postituse täpsem sisu on leitav meie Facebooki lehel: https://www.facebook.com/hugolegaleesti