Ajakirjandusliku telemagasini Kuuurija poole pöördus inimene, kes oli tellinud ettevõttelt korteri remondi teenuse ja selle eest rahagi ära maksnud. Remont aga lõplikult valmis ei saanud ning osas, mis sai valmis, tulemus tellijat ei rahuldanud.
Arusaamatus ähvardab nüüd lõppeda kohtus. Teadagi jahvatavad kohtuveskid aeglaselt ning kulukalt, mis paneb küsima, kuidas kulukaid õiguslikke vaidlusi ennetada saaks? Ekspertarvamuse saamiseks pöördus Kuuurija HUGO õigusjuhi ja kaasasutaja Erki Pisukese poole.
Erki Pisuke: Korralik leping on võtmetähtsusega
Erki Pisuke toob välja, et kõige olulisem on ehitustööde puhul (ja ka teistes valdkondades) sõlmida korralik leping, sest tavaliselt inimesed jõuavad juristi juurde siis, kui probleem on juba tõsine: “Esmane soovitus on, et mida tugevam on leping, mida tugevam on dokumentatsioon, seda lihtsam on tööde tellijal oma õigust kätte saada.”
Juba lepingu sõlmimisel oleks mõistlik kaasata professionaalne jurist, kes oskab riskikohad ära märkida. Kui leping on nõrk või jäetakse väiksemate tööde puhul sootuks sõlmimata, tehakse kõik suusõnaliselt ja makstakse sularahas, suureneb vaidluse risk märkimisväärselt. Hilisem lahendamine sellises olukorras on väga keeruline.
Tasub uurida ka äriühingu tausta: kas ettevõttel on käive, töötajad, makstud maksud ja esitatud majandusaasta aruanded.
Ehitusvaidluste keerukus ja kulukus
“Ehitusvaidlused võivad minna üsna keeruliseks ja kulukaks, sest mõlemad pooled peavad esitama tõendeid ja ekspertiisakte, mis maksavad. Lisaks kaasnevad esindaja kulud. Kindlasti on need tuhanded eurod, aga ei ole välistatud, et see võib olla ka kusagil 10 000 eurot ja rohkemgi, kui asjad lähevad erinevatesse kohtuastmetesse,” lisab Pisuke.
Uudislugu on videona järelevaadatav Kuuurija veebilehel.
