Alates 6. aprillist saavad ettevõtted töötukassale esitada töötasu hüvitamise taotlusi eeldusel, et töötaja ning tööandja vahel on sõlmitud tööleping. Kui inimene aga töötab võlaõiguslepingu alusel, kas siis töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel, on teatud juhtudel võimalik tuvastada töölepinguline suhe ning see omakorda tagab inimesele ka sotsiaalsed garantiid – õigus puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele.
Maksuameti andmetel töötab võlaõiguslepingute alusel Eestis 53 200 töötajat, neist 25 800 ainult võlaõiguslike lepingute alusel. See tähendab, et suure tõenäosusega on nende inimeste ainsaks sissetulekuks vaid käsundus- või töövõtulepinguga saadav tulu. Tihti aga vastab nende inimeste töö iseloom töölepingu tunnustele ning kui suudetakse tuvastada töölepinguline suhe, on ka võlaõiguslepingu alusel tööd teinud inimesel õigus sotsiaalsetele garantiidele.
Põhjus, miks mõned tööandjad eelistavad võlaõiguslike lepingute sõlmimist, seisneb selles, et võlaõiguslike lepingutega ei pea tööandja võimaldama tasustatud puhkust ja töö lõppemisel ei ole kohustust maksta koondamishüvitist, samuti on lepingu lõpetamine lihtsam kui töölepingu puhul.
Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Ülle Aliorgi sõnul pöördutakse töösuhte tuvastamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse juhul, kui inimene on teinud tasu eest tööd ja ei ole üheselt selge, kas ta on seda teinud töölepingulise suhte või võlaõigusliku lepingu alusel. “Töölepingulise töösuhte tuvastamine on tööõigusega tegeleva juristi igapäev, kuid tänases eriolukorras sõltub sellest varasemast rohkem – suur hulk inimesi on rahaliselt keerulises olukorras ning toetuse saamine on neile väga oluline. Võlaõiguslepingute alusel töötavatele inimestele ei ole ette nähtud sotsiaalseid garantiisid ning hüvitisi, need kaasnevad üksnes töölepinguga. Kui käsundus- või töövõtulepingu alusel töötav inimene tunneb, et tema töö iseloom ja töö tegemise tunnused on piisavalt sarnased töölepingu põhimõtetega, siis võibki asuda töölepingulist töösuhet tuvastama,” sõnas Aliorg.
Aliorg lisab, et üldiselt soovivadki inimesed töölepingulist töösuhet tuvastada sotsiaalsete garantiide ning hüvitiste saamise eesmärgil. “Selles protsessis ei ole midagi imelikku – kui inimene on töötanud võlaõiguslepingu alusel, kuid tema töösuhe on sarnane töölepingulise suhtega, siis ongi tal õigus saada osa samadest hüvitistest. Lisaks saabtöötaja tööandjapoolse töölepingu rikkumise korral tööandjalt hüvitist nõuda,” soovitas Aliorg.
Eeldused töölepingulise suhte tuvastama asumiseks:
- Allumine teisele lepingupoolele, etteantud tööjuhiste täitmine
- Töötamine kindlal ajal või graafiku alusel
- Töötamine kindlas kohas
Kui need kolm kriteeriumi on töösuhtes olemas, võib pöörduda töövaidluskomisjon või kohutusse töölepingulise töösuhte tuvastamiseks – tõenäoliselt töötate tegelikult töölepingu alusel hoolimata sellest, et leping kannab käsundus- või töövõtulepingu nime. Sellisel juhul on töötajal õigus ka puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele.
Aliorg tõdeb lõpetuseks, et juristidel seisab ees töökoormuse kasv. “Eriolukord on tekitanud palju segadust inimeste eludes ning õhus on väga palju küsimusi. Kuna inimestel on rahaliselt raske, siis täna on vägagi määrava tähtsusega õigusabi hind ning riigi toetus õigusabile – meie platvormi 45 juristi näiteks saavadki inimesi abistada riigi toetusel, mille tulemusena on esimesed kaks tundi abivajajale tasuta ning kuni aprilli lõpuni saab veel lisaks kolm tundi õigusabi hinnaga 20€ tunnis. Soovitan soojalt sellist võimalust kasutada kuniks saab,” lisas lõpetuseks Aliorg.
