Asjaõigus

Asjaõigus tegeleb praktikas ennekõike kinnisasjade ehk kodu- või maaomanike küsimustega.

Broneeri aeg

Asjaõiguse alla kuuluvad nii kaas- kui ühisomandi vaidlused, ligipääsu tagamine üle võõra maa, kinnisvara ostu-müügiga seonduv asjaajamine ning naabrusõigused.

HUGO juristid abistavad Sind oma oma õiguste selgitamisel ning nõuete, lepingute ja muude dokumentide koostamisel ning ülevaatamisel. Samuti esindame sind kohtus ja aitame notariaalsete toimingutega.

Omandiga seotud küsimused

Omand

Omand on absoluutne asjaõigus, ehk täielik võim asja üle. Omand annab õiguse (kinnis)asja kasutada, käsutada ning vallata. Omandiõigust on võimalik alati põhiseadusega kooskõlas olevatel eesmärkidel seadusega kitsendada. Omandiõiguse küsimused puudutavad enamasti õiguse üleminekut, aga ka riivet või kitsendusi. Näiteks vaidlused õigusjärgse omaniku üle või avalik-õiguslikud piirangud planeerimisele ning ehitamisele.

Valdus

Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus tekib reeglina üüri-, rendi- , hoiu-, pandi jms lepingu alusel. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik. Valdus on seadusega kaitstud näiteks valdaja nõusolekuta rikkumise või äravõtmise vastu. Peamiselt tekitab vaidlusi valduse õiguspärasus, valdusest loobumine ning valdaja heausksus.

Hoonestusõigus

Hoonestusõigus annab isikule võimaluse omada ehitist maatükil, mis on kellegi teise omand. Hoonestusõigus on võõrandatav ning pärandatav õigus, mis pakub alternatiivi kinnistu müügile. Selle võib seada kindlaks tähtajaks, ent mitte kauem kui 99 aastaks.

Ostueesõigus

Ostueesõigus annab õigustatud isikule võimaluse omandada asi, kui asja omanik selle müüb. Omandamine toimub esialgse ostjaga samadel tingimustel. Kinnisasjade puhul on ostueesõigus kaasomanikel, näiteks paarismajades või juriidiliselt korteriomanditeks jagamata kortermajades. Vaidlusi tekitab näiteks ostueesõigusega isikute nõuetekohane teavitamine.

Kinnisomandi kitsendused

Hüpoteek

Hüpoteek on kinnisasja pant. Näiteks laenuga kinnisvara ostes tahab laenuandja laenule tagatist ning selleks seatakse üldjuhul ostetavale kinnisasjale hüpoteek. Seda, kelle kasuks on hüpoteek seatud, nimetatakse hüpoteegipidajaks. Võimalik on ka hüpoteek seada mõnele muule, mitte laenuga ostetavale kinnisasjale. Hüpoteegipidaja (nt pank) on õigustatud vajadusel oma nõuet rahuldama panditud kinnisasja arvelt ehk teostama n-ö sundmüüki. Kinnisasja omanikul on õigus hüpoteegiga koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja (laenu andja) õigusi muul viisil.

Servituut

Servituudid on kinnisasjade selgelt piiritletud eesmärgiga kasutusõigused. Näiteks kinnistut läbiva tee kasutamiseks, samuti elektriliinide või muude trasside talumise kohustamiseks. Enim tekitavad vaidlusi erinevad teeservituudid ning tehnovõrkude küsimused.

Kinnisomandi kitsendused (sh naabrusõigused)

Kinnisomandi kitsendused võivad tuleneda seadusest, tehingust või kohtulahendist. Siia alla kuuluvad ka naabrusõigused. Sagedasemad kitsendused tulenevad näiteks muinsus- või looduskaitse nõuetest. Naabrusõiguse valdkonda kuuluvad ka vaidlused üle krundi piiri ulatuvate puude-põõsaste osas, samuti vaidlused müra, haisu või muu reostuse levimisel.

Seotud kirjutised

    Sul on õigusalane probleem? HUGO aitab!

    Broneeri aeg