Riik kavatseb inkassofirmad pihtide vahele võtta

Rahandusministeeriumis küpseb plaan võtta Eesti inkassofirmad finantsinspektsiooni järelevalve alla.

HUGO.legal peajurist Erki Pisuke kommenteeris plaani 12.03.2022 Postimehes.

• Praegu elavad võlanõudjad praktiliselt reguleerimata Metsikus Läänes.
• Firmasid süüdistatakse alusetute ja aegunud nõuete esitamises.
• Inkassofirma juhi sõnul pole probleemid süstemaatilised.

Rahandusministeeriumis küpseb plaan võtta Eesti inkassofirmad finantsinspektsiooni järelevalve alla – praegu on see valdkond n-ö Metsik Lääs, mida sisuliselt ei reguleerita.

Ministeeriumi tellimusel valminud mahukas uuringus tuuakse välja hulk inkassofirmadega seotud probleeme. Näiteks on laenuandjatel reeglite puudumise tõttu lihtne oma nõudeid inkassofirmadele loovutada. Kuna nii aga kaovad viivises laenud krediidiandja portfellist, kaob üks võimalus kontrollida, kas laenu andmisel on kontrollitud saaja tausta ja maksevõimet.

Uuringus küsitletud võlanõustajad mainisid, et neil on keeruline saada inkassofirmadelt ja kohtutäituritelt õige­aegset ning selget vastust, rääkimata võlanõustajate klientidest ehk võlgnikest, kellele inkassofirmad ja kohtutäiturid sageli üldse ei vasta. «Ma olen helistanud ja lihtsalt häält tõstnud ja ähvardanud, et te peate mu kliendiga suhtlema, te ei tohi teda eirata. Nad kasutavad ära seda, et inimesed ei ­julge oma õigust nõuda,» tõi üks ­nõustaja näite. Nii pakutakse uuringus välja, et võlanõudjatele peaks kehtestama vastamiskohustuse. Lisaks mainis üks võlanõustaja, et talle tundub, et sissenõudjatele antakse nõuded, mis kas kohe aeguvad või on juba aegu­nud.

Ministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt sõnas, et inkassofirmasid finantsinspektsiooni järelevalve alla viiv seaduseelnõu on väljatöötamisel ja valmib plaanide järgi järgmisel aastal.

Võlanõudja: probleeme on üksikuid

Julianus Inkasso juht Oliver Markvart leidis, et võlgade sissenõudmine täiendavaid reegleid ei vaja. «Kui me räägime tarbijast, võlgnikust ja tarbija­krediidist, siis kehtiv võlaõigusseadus on väga selgelt seadnud lubatud sissenõudekulud ja krediidikulukuse määrad. Tuleb arvestada, et reeglite lisandumine muudab teenuse kallimaks ja see kajastub lõpphindades ka neil, kes saavad oma kohustused täidetud,» sõnas ta.

­Suhtlusprobleeme inkassofirmadel tema sõnul pole. «Ma saan aru, et ei olda ­rahul vastamise kiirusega. Inkassofirmad suuresti saavutavad võlgnikelt võlgade sissenõudmise läbi võlgnikega suhtlemise ehk nende huvi on võlgnikega suhelda. Ei usu, et tegemist on laialdase probleemiga,» sõnas ta. Samuti ei pidanud Markvart suureks probleemiks aegunud või juba ­tasutud võlgade sissenõudmist.

«Valdavalt nõuavad inkassofirmad nõudeid oma klientide nimel ja tuginedes klientidelt saadud andmetele. Loomulikult on võimalik, et andmetes on viga ja väidetav võlg on tasutud. Aga need juhtumid on üliharvad, tulevad kiiresti välja ja parandatakse. Mina ei tea, et Eestis oleks ühtegi inkassofirmat, kes teadlikult üritaks tasutud ­nõudeid uuesti sisse nõuda,» rääkis ta.

Aegumine on tema sõnul õiguskaitsevahend, mida võlgnik võib kasutada. «Aegumine ei kaota nõuet ega muuda seda alusetuks. Võlausaldaja ei pea ise hindama, kas nõue on aegunud, ega pea hoiduma sissenõudmisest, kui aegumisele ei ole tuginetud,» leidis Markvart.

Uuringu autorid tõid ­kurioosumina välja, et korduvatest katsetest hoolimata ei õnnestunud neil saada arvamusi üheltki inkassofirmalt. Markvart aga väitis, et Julianuse arvamust ei küsitud. «Meid sellesse uuringusse ei kaasatud ja ministeeriumiga sellekohast suhtlust pole olnud,» sõnas ta.

Advokaat: inkassofirmad vajavad rangemat regulatsiooni

Advokaadibüroo HUGO.legal kaasasutaja ja peajurist Erki Pisuke leidis, et inkassosektor vajab hädasti rangemat regulatsiooni ning järelevalvet, kuid tema sõnul tuleb arvestada, et järelevalve iseenesest pole veel imevits. «Tuues paralleeli finantsjärelevalve all olevate krediidiandjatega, võib öelda, et aeg-ajalt ikkagi rikutakse vastutustundliku laenamise põhimõtet ning väljastatakse laene sisuliselt maksevõimetutele inimestele. Kõik need probleemid võimenduvad inkassofirmade käes, kes nõuet suurendavad. Seega paralleelselt inkassofirmadele järelevalvekohustuse tekitamisega tuleks tegeleda ka krediidiandjate järelevalve tõhustamisega,» märkis ta.

HUGO.legali juristid on Pisukese sõnul kokku puutunud tuhandete inkassofirmade nõuetega. «Meile on kõik inkassofirmade tegevusmustrid teada. Kuna nende äri on kasumi teenimisele suunatud, ei tunta mingit häbi ülepaisutatud, tõendamata ja ka aegunud nõuete esitamise ees,» tõdes ta. Põhiliseks inkassofirma survevahendiks on maksehäireregister, millega ähvardatakse isiku maine rikkuda, kui ta ka alusetut nõuet täitma ei soostu. Ei ole üldsegi tavatu, et inkassofirma teeb paarisajaeurosest nõudest paari tuhande euro suuruse nõude ja hakkab seda kõikvõimalike survevahenditega välja nõudma. «Oleme püüdnud aastaid tähelepanu juhtida, et selline tegevus tuleks lõpetada ja tarbijad vajavad inkassofirmade eest suuremat kaitset.»

Lisaks riiklikule järelevalvele tuleks Pisukese hinnangul hakata inkassofirmade vastu ka kahjunõudeid esitama, kui võlga on sisse nõutud alusetult ja isiku mainele põhjendamatult kahju tehtud.

Aitaks positiivne krediidiregister

Maksehäireregistrit pidava AS Creditinfo juhatuse esimehe Ege Metsandi sõnul on alusetud nõuded tõsine probleem. «Nõutakse sisse võlgnevusi, mille osas on vaidlus või alusdokumendid puudulikud. Ühe mõjutusvahendina kasutatakse siis maksehäireregistrit ja nii tekib vaidlusaluste võlgnevuste osas palju kaebusi. Lisaks on probleeme võlaandmete uuendamisega ehk osa inkassofirmasid ei ole kuigi usinad ajakohastama sisestatud võlaandmeid. Nii nõutakse sisse ka aegunud võlgnevusi ja maksehäirete avaldamise osas ei olda päris hästi kursis isikuandmete kaitse sätetega,» rääkis ta.

Metsandi leidis samas, et pole üheselt selge, kas suurem reguleerimine aitaks probleeme lahendada. «On ju olemas mitmed seadused, millest inkassofirmad peavad juhinduma, näiteks võlaõigusseadus, isikuandmete kaitse seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus. Palju aitaks, kui riiklik järelevalve nende seaduste järgmise osas oleks tugevam,» viitas ta. Metsandi sõnul aitaks olukorra parandamisele kaasa nn positiivse krediidiregistri loomine. Rahandusministeerium teataski hiljuti, et juba selle aasta esimeses pooles tullakse registri esialgse kavaga välja.

«Eesti on üks viimaseid Euroopa Liidu riike, kus puudub positiivne krediidiregister, mis toetab vastutustundliku laenamise nõuet ning tagab pikemas perspektiivis ka madalamad tarbimislaenude intressid. Kuna praegu puudub terviklik ja kontrollitav ülevaade isiku finantskohustustest, siis selle tagajärjena on Eestis Euroopaga võrreldes kolm korda kõrgema intressimääraga tarbimislaenud ning kohati antakse laenu isikutele, kellele seda ei peaks üldse andma,» märkis ta.

Keskmine laenudega hätta sattuja ei ole Metsandi sõnul mitte eluheidik, vaid keskklassi kuuluv noor lastega pere. «Positiivse krediidiregistri riikliku loomisotsuse tulemusel muutuks laenamine turvalisemaks ja laenajale taskukohasemaks, sest ära kaob «ülelaenamise» risk tarbija jaoks,» leidis ta.