Platvormitöö direktiiv ähvardab platvormitöö mõtte hävitada

Möödunud aasta lõpus jõudis Sotsiaalministeeriumis arutamisele Euroopa Komisjoni platvormitöö direktiivi eelnõu. Direktiiviga muudetaks erinevates tööplatvormides nagu Wolt ja Bolt teenuseid osutavate inimeste lepingud töölepinguteks. HUGO.legal peajurist Erki Pisuke näeb, et platvormitööle töölepingu eelduse kehtestamine ei vastaks töölepingu mõttele ning kahjustaks kõigi osapoolte huve. 

Eelnõu kohaselt liigitatakse automaatselt töötajateks kõik isikud, kelle tegevust platvorm piisavalt kontrollib, näiteks määrates töötasu suuruse, esitades nõudeid välimusele või töö- ja puhkeajale ning tehes järelevalvet töö kvaliteedi üle. Praegusel kujul klassifitseeritaks töötajateks pea kõik levinumate tööplatvormide kasutajad. 

Väidetavalt on direktiivi eesmärk parandada platvormitöö tegijate kaitset tööturul. Töötajatena tuleks neile tagada miinimumpalk, tööohutus, erinevad puhkused, sh vanemapuhkused ning nõuetele vastav töö- ja puhkeaeg. Samuti tuleks tasuda erinevaid tööjõumakse, et tagatud oleks töötus- ja ravikindlustus ning pension. 

Platvormitöö ei vasta töölepingu mõttele ega sisule 

Töötajate kaitse kõlab ju iseenesest hästi, aga praktiline elu on sellest muidugi keerukam. Näiteks räägitakse juba aastaid, et Eesti tööõiguse regulatsioon on ajale jalgu jäänud – seda isegi ammu enne praegust kaugtöötamise levikut. Töölepingule kohaldatavad raamid sobivad pigem mõnda 19. sajandi tehasesse, kui tänapäevasele paindlikule tööturule. 

Näiteks peaks töötaja töölepingu alusel tegema tööd eelnevalt kokkulepitud mahus, kohas ja ajal, sealjuures lepitakse töö tegemise koht eelduslikult kokku omavalitsuse täpsusega ning eeldatakse 40-tunnist töönädalat. Tööandja peab aga kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, pidama tööaja arvestust, tagama tööohutuse, koostama puhkuste ajakava ning andma puhkust, sh näiteks rasedus- ja sünnituspuhkust ning õppepuhkust. Kokkuvõttes eeldab töösuhe selget alluvussuhet ning rangeid eelnevaid kokkuleppeid, mis on teravas vastuolus kogu paltvormitöö olemuse ning mõttega. 

Peamised valukohad, mille platvormitöö töölepinguks klassifitseerimine osapooltele kaasa tooks

• Paindlikkuse vähenemine – nagu öeldud, peab töötaja alluma tööandja selgele kontrollile ning tööandja vastutab erinevate nõuete täitmise eest. Ainuüksi töökoormuse eelnev kokkuleppimine võib muutuda nii koormavaks kui piiravaks, kui lepitud mahtu siiski täita ei suudeta või rohkemaks töötamiseks pole võimalust, sest platvorm peaks maksma ületunnitasu. Samas on platvormitöö peamine mõte ning võlu see, et töö tegija saab ise valida, millal, kus, kui palju ja millise platvormiga ta seda teha soovib. Just seetõttu on platvormitöö populaarne lisateenistusena ning selliste inimeste hulgas, kes vajavad rohkem paindlikkust nagu tudengid ja väikelaste vanemad. 
• Tööga kaasnevate kulude mahaarvamine – paljud platvormitööd nagu kulleriteenus või sõidujagamine eeldavad töö tegijalt näiteks isikliku sõiduvahendi kasutamist ja kulude kandmist. Praegu saaks näiteks sõidujagaja need ettevõtjana kuludesse arvestada, aga töötajana maksustataks tasu täismahus tööjõumaksudega või peaks auto kulude hüvitamiseks tegema platvormiga erikokkuleppeid, pidama sõidupäevikut jne. 
• Ebamõistlik halduskoormus – tööplatvormidele kaasneks töölepinguga farsiks kiskuv halduskoormus. Näiteks Bolt peaks igaühe osas, kes kasvõi korra aasta jooksul sõidujagamisteenust pakub, tegema kande töötamise registrisse juba enne sõitma asumist (sh määrama töökoormuse), tasuma erinevaid makse, pidama puhkusearvestust, koostama puhkusegraafiku, vajadusel võimaldama õppepuhkust jne. 
• Töövõimaluste ja teenuste kadumine – täna teeb Eestis iganädalaselt platvormitööd 56 000 inimest. On selge, et sellistel tingimustel kaob ettevõtjate huvi platvormitööd pakkuda ning vähenevad nii inimeste töövõimalused kui tarbijate teenustevalik. Eelneva põhjal jääb paraku mulje, et minnakse piltlikult öeldes kirvega kurge püüdma ning platvormitööd traditsioonilise töö raamidesse surudes ähvardatakse hävitada nii platvormitöö ettevõtted kui ettevõtlike inimeste võimalus platvormitööd teha. 

Aeg tööõiguse reformiks 

Paratamatult tekib kahtlus, et direktiivi vaikiv eesmärk on hoopis maksubaasi suurendamine. Muidugi ei saa maksude mittemaksmine olla vaikimisi reegel ning ärimudeli konkurentsieelis. Samas on selgelt näha, et platvormitöötajatele töösuhte peale surumine ei teeni antud juhul kellegi huve – sealhulgas ka riigi. 

Selmet ühte valdkonda üle reguleerida ning üritada ühiskondlikke arenguid tagasi purki suruda, on aeg vaadata suurt pilti. Ammu on aeg luua Eestile tänapäevane ja tulevikukindel töösuhete raamistik. Selline, mis tagaks nii vajaliku paindlikkuse, õiglase ning motiveeriva maksustamise, mõistliku halduskoormuse, riskide tasakaalu kui sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkuse. 

See on suur väljakutse, aga seisab varem või hiljem ees kõigil Euroopa riikidel. Miks mitte olla vääriline oma digiriigi ning ükssarvikute kodumaa tiitlile ning olla selles osas teerajaja.