Kohtusse minna on lihtne otsus. Küsimus on, kas see on õige otsus.

Kui inimene tunneb, et talle on liiga tehtud, võib kohtusse pöördumine tunduda kõige loogilisema lahendusena. „Mul on õigus ja ma tahan, et kohus selle välja ütleks.“

Aga enne hagi esitamist tasub korraks hoog maha võtta.

Olen üle 30 aasta klientide esindamisel kohtus ja kohtueelsetes õigusvaidlustes näinud, et enne kohtusse minekut mõeldakse sageli kõigepealt sellele, kas mul on õigus. Tegelikult on veel mitu küsimust, millele tasub enne vastust otsida: kas ma suudan oma õigust tõendada, mida ma kohtuasjaga saavutada tahan, kui palju olen valmis selleks aega ja raha kulutama ning mis juhtub siis, kui vaidlus ei lõpe minu soovitud viisil.

Kas mul on õigus või kas ma suudan seda kohtus tõendada?

Need kaks küsimust võivad tunduda samad, kuid tegelikult ei ole.

Oma pikaajalise praktika jooksul olen korduvalt näinud olukordi, kus inimene on täiesti veendunud, et temaga on käitutud ebaõiglaselt. See tunne võib olla täiesti põhjendatud. Kohtus tuleb aga lisaks küsida, mida on võimalik tõendada.

Kohus peab otsuse tegema selle põhjal, mida saab menetluses õiguslikult hinnata ja tõendada. Seetõttu tasub enne kohtusse pöördumist vaadata oma olukorda kõrvalt.

Küsi endalt. Millised tõendid mul on? Mida need tõendid tegelikult näitavad? Kas neist piisab selle nõude tõendamiseks, millega ma kohtusse lähen?

Näiteks võib inimene teada, et kokkulepe tehti suuliselt ja teine pool rikkus seda. Kui kokkuleppe sisu või selle rikkumist ei ole aga võimalik piisavalt tõendada, võib kohtus tekkida hoopis teine küsimus kui see, kes tegelikult õigesti käitus.

Seega ei piisa alati teadmisest, et sul on enda hinnangul õigus. Enne kohtusse minemist tuleb mõelda ka sellele, kas sul on võimalik seda õigust tõendada.

Mida ma tahan selle kohtuasjaga tegelikult saavutada?

See võib tunduda lihtsa küsimusena, kuid minu kogemuse järgi tasub sellele enne hagi esitamist ausalt vastata.

Kas soovid saada raha? Kas soovid, et teine pool midagi teeks või lõpetaks? Kas soovid vabandust või tunnustust, et sinuga käituti valesti? Või tahad lihtsalt, et teine pool saaks aru, et ta käitus ebaõiglaselt?

Kõike seda ei pruugi kohus sulle anda.

Kohtu ülesanne on lahendada õiguslik vaidlus. Kohtuotsus võib anda sulle rahalise hüvitise või kohustada teist poolt midagi tegema, kuid see ei pruugi taastada suhteid, tuua tagasi kulunud aega ega anda sulle seda emotsionaalset rahulolu, mida sa tegelikult otsisid.

Seetõttu küsin ma klientidega vaidlusi arutades sageli kõigepealt: mida sa tahad selle kohtuasjaga tegelikult saavutada?

Sellele küsimusele vastamine võib aidata aru saada ka sellest, kas kohtumenetlus on selle eesmärgi saavutamiseks üldse kõige mõistlikum tee.

Kas kohtusse minek on minu jaoks õiguse kaitsmine või kättemaks?

Kohtusse pöördumine ei peaks olema viis teisele poolele lihtsalt tagasi teha.

Olen oma töös näinud, et tugeva emotsiooni pealt võib kohtusse minek tunduda väga ahvatleva lahendusena. Kui aga kohtusse mineku peamine mõte on „ma tahan talle näidata“ või „ta peab selle eest maksma“, tasub enne hagi esitamist korraks peatuda.

Kohtule ei ole oluline, kui väga pooled teineteist ei salli. Oluline on see, mida saab õiguslikult nõuda ja tõendada.

Kättemaks võib olla halb alus kohtuvaidluseks ka seetõttu, et kohtumenetlus võtab aega, raha ja energiat. Kui vaidlus lõppeb aastate pärast kohtuotsusega, ei pruugi see pakkuda seda rahulolu, mida inimene alguses lootis.

See ei tähenda, et ebaõigluse korral peaks alati käega lööma. Mõnikord on kohtusse pöördumine vajalik. Oluline on lihtsalt aru saada, miks ma kohtusse lähen ja mida ma loodan sealt saada.

Kui kaua võib kohtuvaidlus kesta?

Kohtusse pöördudes võib tekkida tunne, et esitan nõude, kohus vaatab asja läbi ja ühel hetkel on vaidlus lõppenud.

Minu kogemus ütleb, et alati ei lähe see nii kiiresti.

Menetluse käigus võib tekkida vajadus täiendavate tõendite, eksperdiarvamuste või muude selgituste järele. Samuti võib pärast esimese astme kohtuotsust vaidlus jätkuda järgmises kohtuastmes.

See tähendab, et kohtuvaidlus võib võtta oluliselt rohkem aega, kui alguses arvasid.

Seetõttu tasub endalt küsida: kas ma olen valmis seda vaidlust pidama ka siis, kui see ei lõpe kiiresti?

Kohtuasjaga tegelemine võib mõjutada ka igapäevaelu. Tuleb koguda dokumente, suhelda juristiga, vastata menetlusdokumentidele ja tegeleda vaidlusega uuesti ka siis, kui muud eluasjad tahaksid tähelepanu.

Olen näinud, kuidas kohtuvaidlus võib hakata inimese elu saatma palju kauem, kui ta alguses arvas. Mõnikord ei ole kõige suurem kulu isegi rahaline, vaid see, kui palju aega ja närvi vaidlus endaga kaasa toob.

Kui palju kohtusse pöördumine maksma võib minna?

Kohtuvaidlusega võivad kaasneda kulud juba enne seda, kui kohus on otsuse teinud. Näiteks riigilõiv, õigusabikulud ning vajaduse korral eksperdi, tunnistajate või muude tõenditega seotud kulud.

Seetõttu ei tasu mõelda ainult sellele, kui palju ma võidu korral saada võiksin.

Küsimus on ka: kas minu nõue on väärt seda aega, raha ja närvikulu, mida selle maksmapanek võib nõuda?

Olen klientidega kohtuvaidlusi arutades pidanud korduvalt rääkima ka sellest, et nõude suurus ei ole ainus asi, mida arvestada. Mõnikord võib inimene keskenduda nii palju sellele, mida ta enda arvates võitmisega saavutab, et unustab läbi mõelda, mida ta peab selle nimel menetluse jooksul panustama.

See ei tähenda, et kulude kartuses peaks oma õigustest loobuma. Mõne vaidluse puhul võib kohtusse pöördumine olla ainus võimalus. Küll aga tasub enne otsustamist läbi mõelda, millise hinnaga oma nõude maksmapanekuni jõudmine võib tulla.

Kas kohtuvõidu korral saan kõik kulud tagasi?

„Kui ma kohtus võidan, saan ju kõik kulud tagasi.“

Sellele ei tasu kohtusse minnes kindlalt loota.

Kohtukulude jaotamisel lähtutakse küll üldjuhul menetluse tulemusest, kuid kulude hüvitamine ei tähenda automaatselt, et kõik kohtuvaidlusele kulunud summad saad täielikult tagasi. Arvesse võib minna näiteks see, millises ulatuses sinu nõue rahuldatakse ja millised kulud on üldse hüvitatavad.

Oluline. Tee oma otsus nii, et arvestad võimalusega, et osa kuludest jääb ka sinu enda kanda. See on üks neist kohtuvaidlusega seotud praktilistest küsimustest, mida tasub juristiga enne menetluse alustamist arutada, mitte alles siis, kui kohtuotsus on juba käes.

Kas kompromiss tähendab, et annan alla?

Mõnikord võib kompromiss tunduda inimese jaoks nagu loobumine. Kui ma olen veendunud, et mul on õigus, siis miks peaksin ma teise poolega üldse kokkuleppele minema?

Tegelikult ei pea kompromiss tähendama allaandmist.

Olen oma töös näinud, et vaidluse alguses võib inimene olla valmis väga pikaks võitluseks, sest tema jaoks on oluline põhimõte või soov saada õiglus jalule. Menetluse edenedes võivad aga muutuda oluliseks ka aeg, raha ja soov oma eluga edasi minna.

Kompromiss võib olla teadlik otsus lõpetada vaidlus viisil, mis annab sulle piisavalt hea tulemuse, kuid säästab aega, raha ja närve. Kohtumenetluse ajal võib kokkulepe olla võimalus vaidlus lõpetada enne lõpliku kohtuotsuseni jõudmist.

Seetõttu tasub vahel vaadata olukorda kolme küsimuse kaudu:

Mõnikord võib vastus viimasele küsimusele olla parem, kui esialgu tundub.

Kas kompromissi väärtus võib aja jooksul suureneda?

Kohtuvaidluse alguses võib kompromiss tunduda liiga suure järeleandmisena. Mida kauem vaidlus kestab, seda rohkem võib aga muutuda see, mida kompromiss sinu jaoks väärt on.

Alguses vaatad võib-olla ainult raha või nõude suurust. Mõne kuu või aasta pärast tuleb arvestada ka kohtumenetlusele kulunud aja, raha ja närvidega. Lisaks võib tekkida soov lihtsalt oma eluga edasi minna.

Olen oma pika praktika jooksul näinud, et vaidluse tegelik hind ei ole alati see summa, mis on kirjas hagis. Hind võib olla ka aeg, mida sa enam tagasi ei saa, energia, mida oleksid saanud kasutada mujal, ja pidev vajadus tegeleda asjaga, mida tahaksid juba ammu selja taha jätta.

Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, kui palju ma kompromissiga saan, vaid ka selles, kui palju maksab mulle vaidluse jätkamine.

Millal on kohtusse minek ikkagi õige otsus?

Kõik eelnev ei tähenda, et kohtusse ei peaks minema.

Mõnikord ei ole kokkulepe võimalik. Mõnikord on tegemist nii olulise rikkumisega, et oma õiguse kaitsmiseks tulebki kohtusse pöörduda. Kui teine pool ei ole valmis probleemi lahendama ja muud mõistlikku võimalust enam ei ole, võib kohtumenetlus olla vajalik.

Ma ei arva, et juristi ülesanne on inimest kohtusse minekust eemale hoida. Samamoodi ei peaks juristi ülesanne olema kliendile lihtsalt kohtuvaidlust müüa.

Minu jaoks on oluline aidata kliendil aru saada, millised on tema võimalused, millised on riskid ja mida ta võib kohtusse minnes tegelikult saavutada. Alles siis saab teha kaalutletud otsuse, kas kohtusse pöördumine on konkreetses olukorras õige samm.

Millised küsimused tasub enne hagi esitamist läbi mõelda?

Enne kohtusse pöördumist võiks endalt küsida:

• Mis juhtub, kui ma kaotan?
• Kui palju võib see mulle maksma minna?
• Kui kaua olen valmis seda asja ajama?
• Kas mul on piisavalt tõendeid?
• Kas vastaspool võib esitada minu vastu vastuhagi?
• Kas isegi võidu korral on võimalik kohtuotsus tegelikult täita?
• Kas kompromiss annaks mulle piisavalt hea tulemuse?
• Kas ma tahan oma õigust kaitsta või tahan eelkõige teisele poolele haiget teha?

Need küsimused ei ole mõeldud selleks, et inimest kohtusse pöördumisest heidutada. Vastupidi – nende eesmärk on aidata teha otsus teadlikult.

Kas võit on üldse võit?

Kohtusse minnes küsime sageli: „Kas ma võidan?“

Oma kogemuse põhjal arvan, et mõnikord tasub küsida hoopis: „Mida tähendab minu jaoks võit?“

Kui saad kohtuotsusega selle, mida nõudsid, kuid oled selle nimel kulutanud aastaid, suure summa raha ja palju närve, kas see on sinu jaoks ikkagi võit?

Või kui loobud kompromissi nimel osast oma nõudest, kuid saad ülejäänud tulemuse kiiresti kätte ja saad oma eluga edasi minna – kas see tähendab tingimata, et kaotasid?

Kohtusse pöördumine võib olla õige ja vajalik otsus. Aga enne hagi esitamist tasub vaadata kaugemale küsimusest „kellel on õigus?“ ja mõelda ka sellele, mida ma tahan saavutada, mida olen valmis selle nimel panustama ja milline tulemus oleks minu jaoks päriselt hea.

Pärast enam kui 30 aastat kohtus ja kohtueelsetes vaidlustes töötamist olen veendunud, et alati ei ole kõige olulisem küsimus see, kas sa võidad kohtus, vaid mida sinu jaoks võit tegelikult tähendab.