Esindame ja nõustame Tartu HLÜ liikmeid
Uus! Tartu HLÜ liikmete koda
Saneerimismenetlus on keeruline ja Eestis harvaesinev protsess, milles liikmetel on otsustav roll.
Saneerimise käigus võidakse hoiust vähendada ning selle väljamakset edasi lükata kuni viieaastasele perioodile. Sellises olukorras tekib liikmetel sageli rohkem küsimusi kui vastuseid.
Arvestades, et Tartu HLÜ-l on ligikaudu 4500 liiget, ei ole võimalik ega mõistlik pakkuda kõigile liikmetele eraldiseisvat individuaalset nõustamist. Samal ajal on saneerimismenetluse kohta liikmetele suunatud infot vähe ning liikme huvides on hinnata ühistu juhtkonna seisukohti ja kavatsusi kriitiliselt ja informeeritult, lähtudes oma õigustest ja huvidest.
Seetõttu oleme loonud Tartu HLÜ liikmete koja, mille eesmärk on pakkuda liikmetele saneerimisega seotud selgitusi ja infot võimalikult efektiivsel, koordineeritud ja kõigile kättesaadaval viisil.
Mida Tartu HLÜ liikmete koda pakub?
-
kord kuus videokõnet HLÜ eksperdi Erki Pisukesega kuni saneerimiskava kinnitamiseni, kus selgitatakse saneerimismenetlusega seotud õigusküsimusi ja riske, antakse ülevaade menetluse hetkeseisust ning vastatakse liikmete üldistele küsimustele;
-
koondatud ja struktureeritud infot saneerimismenetluse käigu, võimalike arengute ja liikmete õiguslike valikute kohta;
-
20% soodustust esindusteenustele ja individuaalsele nõustamisele, juhul kui liige otsustab neid eraldi kasutada (ei sisaldu liitumistasus ega ole kohustuslik, soodustus ei rakendu esmakontaktile).
Erki Pisuke on HUGO.legal õigusjuht ning hoiu-laenuühistute ja kohtuvaidluste ekspert, kes on viimase poole aasta jooksul tegelenud Tartu HLÜ hoiustajate huvide kaitsega.
Tänu varasemale tegevusele hoiu-laenuühistute juhtimises ja praktilisele tööle vaidluste lahendamisel tunneb ta põhjalikult nii HLÜ-de toimimist kui ka hoiustajate õigusi. Tema abiga on hoiustajatel õnnestunud raha tagasi saada ka enne saneerimismenetluse avalduse esitamisest teavitamist.
Saneerimismenetluses muutub olukord ning edaspidi on määrava tähtsusega liikmete teadlik ja koordineeritud tegutsemine. Tartu HLÜ liikmete koda on loodud selleks, et aidata liikmetel selles olukorras paremini orienteeruda ja teha informeeritud otsuseid.
Liitumine
Esimesel kahel nädalal on ühekordne liitumistasu 59.99 eurot
(pärast seda liitumistasu 99 eurot).
👉 Liitu Tartu HLÜ liikmete kojaga SIIN, et mõista saneerimise riske ja oma õigusi ning teha teadlikke otsuseid.
Mis peaks hoiustaja teadma Tartu HLÜ saneerimismenetlusest?
Erki Pisuke, HUGO.legal õigusjuht
Tartu HLÜ juhtkond teatas, et on 30.01.2026 esitatud kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Kui kohus saneerimismenetluse algatab, siis on ühistu liikmetel oluline teada, mis võib neid ees oodata ning millised ohud kaasnevad saneerimisega. Olgu meenutuseks mainitud, et analoogne juhtum ERIAL hoiu-laenuühistu pankrotiga lõppenud saneerimisest on meil lähiminevikust kohe võtta. Neid õppetunde oleks ebamõistlik eirata.
Esmapilgul võib ühistu liikme jaoks tunduda, et saneerimine on pankrotist parem lahendus. Kuid kas alati siiski nii on?
ERIALi negatiivne vari
Kohtunik Ants Mailend märkis ERIALi saneerimis lõpetavas kohtumääruses, et hoiu-laenuühistu ja saneerimisnõustaja on koostöös teadlikult kuritarvitanud saneerimismenetlust, et lükata edasi pankroti väljakuulutamist. Samuti leiti ERIALI pankroti väljakuulutamise määruses, et saneerimismenetluse ajal tegi ERIAL tehinguid, millega vähendas oma nõuete tagatisi ja kahjustas sellega oma maksevõimet. Tagatipuks tõi kohus välja, et saneerimismenetluse ajal võlgnikule laekunud raha on valdavalt kantud edasi lähikondsetele.
Kokkuvõtvalt saneeriti ERIAL niivõrd „edukalt“, et pankrotimenetluse hetkeks polnud enam raha isegi pankrotihalduri kulude katteks, mistõttu pidid hoiustajad pankrotipessa raha juurde panema. Üks ERIALi hoiustaja Urmas Paet tõi välja, et selle asemel, et see raha hoiustajatele tagasi tuua, kanditi saneerimise varjus sisuliselt kõik välja. Seega saneerimine võib anda ühistule ajavõidu, et plats puhtaks teha.
Hoiustaja võib eeldada, et teist korda sarnane olukord ei kordu ning et kohus ja saneerimisnõustaja tagavad menetluse sisulise kontrolli. Ka ERIALi puhul toimus saneerimine formaalselt kohtu järelevalve all, kuid sellest ei piisanud, et vältida hoiustajatele kõige ebasoodsamat tulemust. Samuti võib väita, et ERIALi juhtum oli erandlik ning et Tartu HLÜ juhtkond tegutseb heas usus. See võib olla tõsi. Samas ei ole hoiustaja seisukohast mõistlik rajada oma õiguste kaitset üksnes subjektiivsele usule isikute headesse kavatsustesse. Avalikkusesse on jõudnud mitmed asjaolud, mis objektiivselt suurendavad riski ning vajavad selgitamist, sh audiitori aruannete puudumine mitme aasta vältel ning makseasutuse tegevusloa kaotamine rahapesu tõkestamise ja kliendi vara hoidmise nõuete rikkumiste tõttu. Nendes oludes on õigustatud küsimus, kas ja millisel viisil on tagatud, et saneerimismenetluses lähtutakse eeskätt ühistu liikmete huvidest.
See jääb iga liikme otsustada, aga soovituslik asjale süsteemselt läheneda ning läbi kaaluda kõik saneerimisega seotud riskid.
Saneerimise nõuded pole täidetud
Saneerimise eesmärgiks on likviidsuse taastamine, kasumlikkuse parandamine ja jätkusuutliku majandamise tagamine. Samal ajal on Riigikogu vastu võtnud uue hoiu-laenuühistu seaduse, mille kohaselt peavad kõik HLÜ-d 1. jaanuariks 2027 otsustama, kas nad soovivad jätkata krediidiasutusena või lõpetama tegevuse hoiu-laenuühistuna. Tegevusluba peab olema saadud hiljemalt 31.12.2028; selle puudumisel tuleb tegevus HLÜ-na lõpetada.
Sellest tuleneb oluline küsimus, kuivõrd on võimalik saneerida hoiu-laenuühistut, mille senine tegevusvorm kaob seaduse tõttu lähiaastatel. Samuti ei ole realistlik eeldada, et saneerimismenetluse ajal suudab HLÜ omandada krediidiasutuse tegevusloa.
Eeltoodu seab tõsise kahtluse alla, kas saneerimise kaudu on võimalik tagada hoiu-laenuühistu senisel kujul jätkusuutlik majandamine. Sageli kõlav väide, et ühistu saab saneerimise järel jätkata tavapärase tulundusühistuna, ei lahenda hoiustaja vaatenurgast probleemi, kuna hoiu-laenuühistu, mille põhitegevuseks on hoiustamine ja laenamine ning tavaline tulundusühistu on sisuliselt erinevad ettevõtmised.
Saneerimine ei paku kaitset hoiustajale
Saneerimine on olemasoleva juhtkonna jaoks loogiline ja ratsionaalne valik. Pankrotimenetluse korral kaasneks suure tõenäosusega varasemate otsuste ja tehingute põhjalikum kontroll ning võimalus esitada nõudeid ka juhtkonna vastu. Saneerimismenetlus sellise vahetu riski vähemalt ajutiselt maandab.
Hoiustajate seisukohast tähendab saneerimine samal ajal õiguste kaitse olulist nõrgenemist. Saneerimismenetluse ajal on hoiustajate võimalused oma nõudeid iseseisvalt ja aktiivselt maksma panna oluliselt piiratud ning nad on suures osas seotud saneerimiskavas ettenähtuga.
Samuti tuleb arvestada, et pankrotimenetluses on võimalik tagasivõitmise kaudu pöörata tagasi ühistut kahjustavaid tehinguid, sealhulgas seotud isikute vahel tehtud tehinguid. Saneerimismenetluse puhul võivad need võimalused jääda kasutamata või muutuda ajas järjest raskemini realiseeritavaks.
Kuigi saneerimiskava konkreetne sisu ei ole hetkel teada, näitab praktika, et saneerimismenetluste käigus vähendatakse sageli võlausaldajate nõudeid. See tähendab, et hoiustaja jaoks ei pruugi saneerimine tähendada hoiuse säilimist täies ulatuses, vaid kava järgi 10 000 eurose hoiuse asemel võib tal olla lootus tagasi saada hoopis 8000 eurot. Kui saneerimiskava vastu võetakse, muutuvad selle tingimused kõigile võlausaldajatele siduvaks.
Tartu HLÜ varade struktuuri puhul on saneerimine riskantne
Tartu HLÜ märgib liikmetele saadetud pöördumises, et ühistul on ligikaudu 140 kinnisvaraobjekti. See seisukoht on mõnevõrra eksitav, kuna enamus sellest varast on mõne tütarettevõtja bilansis. Tartu HLÜ enda nimel on väga piiratud ja väheväärtuslik kinnisvara, mis tänaseks on suures osas ka kohtulike hüpoteekidega kaetud. Samuti ei kuulu tuulepark juriidiliselt Tartu HLÜ-le, vaid selle tütarettevõtjale Eesti Ühistuenergia. Tütarfirmade tegevuse üle ei ole saneerimisnõustajal ega kohtul mingisugust kontrolli. Samuti säilitab juhtkond saneerimismenetluse puhul käsutusõiguse ka Tartu HLÜ varade üle, kuid peab teatud tingimustel tehingutest saneerimisnõustajat teavitama.
Seega Tartu HLÜ varade struktuur on selline, et enamus varadest moodustab kinnisvaraportfellist ning tuulepargist. Kuidas saab liige sekkuda, kui näiteks tuulepark või kinnistud müüakse maha turuhinnast soodsamalt? Mitte kuidagi. Seega mingi hetk võib vara bilanssi kenasti laekuda, aga kuna saneerimist planeeritakse viieks aastaks, siis hoiustajate kaitse ei ole vahepealsel perioodil tagatud.
Tagasivõitmisi ei saa enam hiljem teostada
Tartu HLÜ siserevisjon on leidnud, et raskustesse sattumine ei ole olnud vaid objektiivsete kokkusattumuste ja eksimuste jada, vaid võib hõlmata ka teadlikke otsuseid, mis on kahjustanud ühistu ja selle liikmete huve.
Pankrotimenetluse korral oleks võimalik selliseid tehinguid tagasivõitmise korras vaidlustada ning hinnata ka juhatuse liikmete võimalikku vastutust. Saneerimismenetluse venimise korral võivad need võimalused aja jooksul oluliselt väheneda või muutuda praktiliselt teostamatuks.
Liikmed peaksid koonduma, lõime TARTU HLÜ liikmete koja
Saneerimiskava kinnitamise üle otsustavad ühistu liikmed, kusjuures häälte arv on võrdeline põhinõude suurusega ning saneerimiskava vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt kahe kolmandiku häälteenamus. Seetõttu on saneerimismenetlus hetk, kus liikmete aktiivne osalemine ei ole valik, vaid paratamatus. Minu senine praktika näitab, et enne saneerimismenetlust on oma õiguste eest kõige varem tegutsenud võlausaldajad suutnud oma raha tagasi saada. Saneerimismenetlus muudab aga olukorra põhimõtteliselt: individuaalne tegutsemine ei ole enam tulemuslik ning otsused tehakse kollektiivselt, saneerimiskava kaudu.
Sellises olukorras ei ole üksinda tegutsedes võimalik oma huve tõhusalt kaitsta. Ainus realistlik võimalus on liikmete koondumine, saneerimiskava ja ühistu pakutavate plaanide kriitiline ühine hindamine ning tegevuste koordineerimine. Selleks oleme loonud Tartu HLÜ liikmete koja, mille eesmärk on koondada infot saneerimismenetluse kohta ning vastata liikmete küsimustele saneerimisega seotud õiguste ja võimaluste kohta.
Halvim võimalik lahendus ei ole alati pankrot. Halvim on olukord, kus saneerimine ei täida oma eesmärki ning kordub ERIALi kogemus. Selle vältimiseks on vajalik teadlik, koordineeritud ja õigel ajal tegutsev liikmeskond.
Liitu liikmete kojaga
