Valideeritud juristid, tõestatud kogemus
TERVISEANDMED – KES JA MIKS TOHIB VAADATA
Tänane Õhtuleht kirjutab, kuidas noor, värkselt emaks saanud naine sai teada, et eksmehe eksnaine luurab tema terviseandmetes.
Lisaks liigsele uudishimule tegi medõena töötav ja seega terviseandmetele ligipääsev naine sündsusetu sisuga sotsiaalmeediapostitusi, kus naeruvääristas noore ema terviseprobleeme ning saatis ta tuntud ja tundmata kohtadesse. Olgugi, et ühtegi nime ei mainitud, kirjeldab loo avaldaja, et tal oli võimalik end kirjeldusest ära tunda. Kõige tipuks tuulas medõde ka naise sõbranna andmetes. Olgu öeldud, et artikli ilmumise õhtuks on kõnealune medõde töölt vabaks saanud.
Õhtuleht küsis õigusliku arvamuse saamiseks nõu HUGO kaasasutaja ja õigusjuhi Erki Pisukese käest, kes ütleb, et terviseandmete vaatamine on GDPRi järgi rangelt reguleeritud:: “inimese tervise kohta käivad andmed on GDPRi mõistes eriliigilised andmed ning nende töötlemine on reeglina keelatud. Erandiks on olukord, kus andmete töötlus seondub eesmärgipärase tervishoiuteenuse osutamisega. Seega niisama oma lõbuks või lihtsalt uudishimust kellegi terviseandmeid ükski tervishoiutöötaja vaadata ei tohi. Igast päringust jääb Terviseportaali logiraamatusse jälg nii päringu tegijast kui ka selle tegemise kuupäevast, mistõttu hiljem on võimalik välja selgitada päringute nõuetekohasus.“
Kes ja millal on sinu andmeid töödelnud, saab vaadata eesti.ee riigiportaalist “andmejälgia” lehelt. Andmetöötleja peab sinu päringu peale ütlema, mis eesmärgil ta sinu andmeid on kogunud, kui kaua ta neid säilitatab ja olema sinu õigustatud soovi korral valmis andmed kustutama.
Bravuurika pealkirja ning sisuga artikkel on avaldatud Õhtulehes.
